Lehmanni-Georgijevi süsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kabeliit
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Lehmanni-Georgijevi süsteemi''' (vene-eesti transkripsiooni järgi '''Lemani-Georgijevi süsteem''') kasutatakse enamasti olümpiasüsteemis peetavatel võistlustel matšivõitja (edasipääseja) selgitamiseks kui eelnevad partiid pikemate ajakontrollidega (tavakontrolli, kiir- ja välkkabe ajakontrolli kasutades) pole andnud resultaati. Mõnikord kasutatakse seda aga ka paremusjärjestuse selgitamiseks punktide võrdsuse korral.  
'''Lehmanni-Georgijevi süsteemi''' (vene-eesti transkriptsiooni järgi '''Lemani-Georgijevi süsteem''') kasutatakse enamasti [[olümpiasüsteem]]is peetavatel võistlustel matšivõitja (edasipääseja) selgitamiseks, kui eelnevad partiid pikemate ajakontrollidega (tavakontroll, kiir- ja välkkabe) pole andnud resultaati. Mõnikord kasutatakse seda ka paremusjärjestuse selgitamiseks punktide võrdsuse korral.  


Kummalegi mängijale antakse enne matši algust kokkulepitud mänguaeg (reeglina Fischeri süsteemi järgi koos lisasekunditega igale käigule). Võistlejad peavad mängima vahelduvate värvidega kuni võitja selgumiseni, kusjuures iga partii lõpus pannakse kell seisma ja iga järgnev partii mängitakse edasi eelnevast partiist järele jäänud ajaga.
Kummalegi mängijale antakse enne matši algust kokkulepitud mänguaeg (reeglina Fischeri süsteemi järgi koos lisasekunditega igale käigule). Võistlejad peavad mängima vahelduvate värvidega kuni võitja selgumiseni, kusjuures iga partii lõpus pannakse kell seisma ja iga järgnev partii mängitakse edasi eelnevast partiist järele jäänud ajaga.


[[Kategooria:Võistlussüsteemid]]
[[Kategooria:Võistlussüsteemid]]

Redaktsioon: 20. detsember 2014, kell 09:30

Lehmanni-Georgijevi süsteemi (vene-eesti transkriptsiooni järgi Lemani-Georgijevi süsteem) kasutatakse enamasti olümpiasüsteemis peetavatel võistlustel matšivõitja (edasipääseja) selgitamiseks, kui eelnevad partiid pikemate ajakontrollidega (tavakontroll, kiir- ja välkkabe) pole andnud resultaati. Mõnikord kasutatakse seda ka paremusjärjestuse selgitamiseks punktide võrdsuse korral.

Kummalegi mängijale antakse enne matši algust kokkulepitud mänguaeg (reeglina Fischeri süsteemi järgi koos lisasekunditega igale käigule). Võistlejad peavad mängima vahelduvate värvidega kuni võitja selgumiseni, kusjuures iga partii lõpus pannakse kell seisma ja iga järgnev partii mängitakse edasi eelnevast partiist järele jäänud ajaga.