Kabekoodeks/Osa5

Allikas: Kabeliit

V -  ŠVEITSI SÜSTEEMI AMETLIK REGLEMENT

Kinnitatud FMJD Peaassamblee poolt 29.–30. novembril 1986

Sissejuhatavad märkused:

Selle lisa tekst on uuendamisel vastavalt Peaassamblee poolt 1999–2003 aksepteeritud ettepanekutele.

Termin osavõtja või võistleja tähendab nii individuaalmängijat kui ka võistkonda, kui šveitsi süsteemi kasutatakse võistkondlikel võistlustel.

1. Šveitsi süsteemi otstarve
1.1 Šveitsi süsteem on  paarimise meetod, mida kasutatakse võistlustel piiratud voorude arvu ja mistahes osavõtjate arvu puhul ning kus kõik võistlejad omavahel ei kohtu.
2. Süsteemi alused
2.1 Osavõtjad reastatakse I vooru eel vastavalt kindlaksmääratud eksisteerivatele kriteeriumidele (1.rahvusvaheline, rahvuslik, piirkondlik reiting 
2.FMJD (või Eesti) tiitel või järk
3. mängijate arvatav tugevus või tähestikuline järjekord). Seejärel võib alustada paarimisega.
2.2 Iga osavõtja paaritakse vastasega, kellel on sama või võimalikult sellele lähedane punktide arv kõigis voorudes.
2.3 Samad mängijad võivad kohtuda omavahel vaid ühel korral. On võimalik paarida uuesti, kui partiid tegelikult ei toimunud.
2.4 Mängitavate voorude arv ei peaks olema vähem kui 1/3 ega suurem kui pool osavõtjate  arvust.
3. Osavõtjate paarimise järjekord
3.1 Kord, kus eksisteerib osavõtjate algne liigitamine
3.1.1 Koostatakse kõigi osavõtjate nimekiri koos nende reitingupunktidega (Capital-Points). Reitingupunktid võetakse viimasest reitingulehest, mis on võistluste eel avaldatud.
Igale osavõtjale, keda selles reitingulehes ei leidu, antakse ligikaudne reiting, mille hinnang tugineb kogu sellele informatsioonile, mida korraldajad peavad kasulikuks kasutada.
3.1.2 Variant: reitingulehel mitteolevad osavõtjad võib asetada turniirist osavõtjate keskmisest tasemest allapoole või tabeli viimasele viiendikule.
3.1.3 Šveitsi süsteemi kasutamisel võistkonnavõistlusel tuleb tabelis alanevas järjekorras arvesse võtta:
1) iga võistkonna klassifitseeritud mängijate arvu
2) klassifitseeritud mängijate reitingu aritmeetilist keskmist
3.1.4 Osavõtjate nimekiri koostatakse reitingute langevas järjekorras.
Võistlejad kel on ühesugused reitingud ja kel on ligikaudsed reitingud järjestatakse loosimise abil.
3.1.5 Igale osavõtjale võib seega anda järjekorranumbri, mis on tema identifitseerimisnumbriks ja mis jääb muutumatuks kogu võistluse jooksul.
3.1.6 Hilinenud võistlejad
Võistluste direktor võib võimaluse korral, kui ta loeb seda sobivaks, laskma kandidaadi mängima ka pärast registreerimise lõppemist, kuid hilinejale määratakse 0 punkti kõikides mängimatajäänud partiides. Viimaste saabujate identifitseerimisnumbrid järgnevad kronoloogilises järjekorras neile numbritele, mis lõpetasid nimekirja enne registreerimise lõpetamist.
3.2 Toimimiskord,  kui osavõtjail ei ole reitinguid
3.2.1 Loosimist iga võistleja identifitseerimisnumbri määramiseks tehakse ainult üks ainus kord  võistluse alguses.
4. Osavõtjate paarimiskaardid
4.1 Iga võistleja kohta koostatakse paarimiskaart, millele võistluse direktor märgib igas voorus tema selle partii kabendite värvi, vastase nime, tema identifitseerimisnumbri, mängija partii tulemuse, tema kogutulemuse jooksvate voorude jooksul, tema Solkoff (jooksev), tema Sonneborn-Berger (jooksev)  (kaardi näidis on leheküljel 100/8).
4.2 Kui võistlusel šveitsi süsteemis paarimisel kasutatakse arvutit, siis paarimiskaartide kasutamine ei ole kohustuslik.
5. Esimese vooru paarimine
5.1 Kui võistlusest osavõtjate arv osutub paarituks, jääb üks võistlejaist vabaks, kuna tal ei saa olema vastast.
5.2 Mängijat, kes on saanud punkti mänguta (vastasmängija mitteilmumise või mängijate paaritu arvu tõttu), ei või jätta uuesti vabaks mängijate paaritu arvu tõttu.
5.3 Esimeses voorus jääb vabaks see võistleja, kellel on madalaim reiting või viimane loosinumber.
5.4 Järgmiste voorude kestel jääb vabaks mängija, kes on turniiritabelis viimane.
5.5 Kui on reitinguta võistlejaid, kes pretendeerivad vabaks jäämisele, tuleb nende vahel läbi viia loosimine.
5.6 Pärast seda, kui vabaks jääv mängija on selgitatud, korrastatakse individuaalkaardid vastavalt artiklile 4 ja jagatakse kaheks paketiks.
Turniiritabeli ülemise poole võistlejad paaritakse tabeli alumise poolega. Ülemise poole esimene mängib alumise poole esimesega, ülemise poole teine alumise poole teisega ja nii järgemööda.
5.7 Kui võistlejail ei ole reitingut, viiakse läbi loosimine idenfitseerimisnumbrite selgitamiseks. Mängija, kes sai numbri 1, mängib sellega, kes sai numbri 2, number 3 kohtub number 4 ja nii järgnevalt.
5.8 Osavõtjate, korraldajate või turniiridirektori otsesel nõudmisel, võib siiski võimaluse korral paarimist muuta kahe esimese vooru jooksul panna omavahel mängima ühe föderatsiooni, ühe liiga või ühe klubi mängijad aga üksnes sellisel määral, et see ei mõjutaks võistluse tulemusi.
6. Järgmiste voorude paarimine
6.1 Võistlused, kus kasutatakse esialgset klassifitseerimisnimekirja
6.1.1 Pärast iga vooru jagatakse võistlejad vastavalt punktide arvule gruppidesse.
6.1.2 Võistlejad, kellel on ühesugune punktide arv, paaritakse omavahel, kusjuures nad ei või kohtuda omavahel rohkem kui üks kord.
6.1.3 Paarimine viiakse algul läbi värve arvestamata.
6.1.4 Grupi võib moodustada ka üks võistleja,  kui ta punktide kogusumma on kõikidest teistest võistlejatest erinev.
6.1.5 Kui iga vooru lõpul on ühesuguse punktide kogusummaga grupis rohkem kui üks võistleja, toimitakse järgmiselt:
1) võistlejad reastatake vastavalt nende esialgsele Solkoffile (Solkoff provisoire)
2) selle võrdsuse korral liigitatakse võistlejad vastavalt nende esialgsele Sonneborn-Bergerile (Sonneborn-Berger provisoire).
6.1.6 Paarimisel lähtutakse kõigepealt kõige suurema punktisummaga grupist, seejärel laskutakse paarimisega keskmise grupini(mediaangrupp), seda välja jättes, seejärel minnakse kõige alumisest punktigrupist üles kuni kõrvalejäetud keskmise punktigrupini, mille paarimine teostatakse viimasena.
Selgitus: Mediaangrupp (keskgrupp) on grupp, kus paikneb tabeli keskkohas olev mängija. Kui tegemist on paarisarvu mängijatega, siis see grupp, kus paikneb kahest keskmisest madalam.
6.1.7 Kui ühel grupil esimesest poolest on paaritu arv mängijaid, siis madalaima reitinguga mängija viiakse vahetult järgnevasse gruppi, kus ta paaritakse niisuguse kõrgeima reitinguga mängijaga, kellega ta ei ole veel mänginud.
6.1.8 Kui see protseduur teeb võimatuks ülemise grupi täeliku paarimise, siis tuleb alla viia selle grupi eelviimane mängija viimase asemel ja nii edasi.
6.1.9 Kui ühe grupi madalaima reitinguga mängija, kes laskub (on liugleja), ja on juba kohtunud kõigi selle alumise grupi mängijatega, siis tuleb ta asendada oma grupi eelviimase mängijaga ja nii edasi.
6.1.10 Kui ühe paarituarvulise grupi kõik mängijad on kohtunud alumise grupi kõigi mängijatega, siis kõige madalama reitinguga mängija paaritakse järgmise alumise grupi mängijaga vastavalt protseduurireeglitele artiklites 6.1.7., 6.1.8. ja 6.1.9.
6.1.11 Kui turniiritabeli teise poole ühes grupis on paaritu arv võistlejaid, siis  kõrgeimaga reitinguga mängija paaritakse ülemise grupi  madalaima reitinguga mängijaga, kui ta ei ole veel sellega kohtunud.
6.1.12 Kui artiklit 6.1.11. ei saa rakendada grupi kohta, kust parim mängija on eemaldatud, siis viiakse üles paremuselt teine ja nii edasi.
6.1.13 Kui kõrgeima reitinguga mängija on juba mänginud kõigi ülemise(kõrgema) grupivõistlejatega, siis  asendatakse ta paremuselt teise oma grupi mängijaga ja nii edasi.
6.1.14 Kui madalama paarituarvulise grupi kõik mängijad on mänginud vahetult kõrgema grupi kõigi mängijatega, tõuseb kõrgeima reitinguga mängija kaks gruppi ülespoole ja järgitakse protseduurireegleid nagu artiklites 6.1.11., 6.1.12., 6.1.13.
6.1.15 Mediaangrupis ja sellest kõrgemal, kui see osutub võimalikuks, paaritakse kõrgema reitinguga mängijad madalama reitinguga mängijatega.
6.1.16 Mediaangrupis ja sellest kõrgemal paaritakse kõigepealt grupi kõrgeima reitinguga mängija, siis paremuselt teine ja nii edasi.
6.1.17 Mediaangrupist allpool paaritakse madalama  reitinguga mängijad kõrgema reitinguga mängijatega.
6.1.18 Mediaangrupist allpool paaritakse kõigepealt madalaima reitinguga mängija, siis teine madalama reitinguga mängija jne.
6.1.19 Mediaangrupist või sellest ülalpool, paaritakse võimaluse korral kõige kõrgema reitinguga mängija sellega, kes on vahetult keskkohast allpool; siis teine tugevuselt teisega allpool keskkohta, ja nii edasi ( näide ühest kuuesest võistlejate grupist: 1-4, 2-5, 3-6).
6.1.20 Kui kõige tugevam mängija on juba mänginud sellega, kes järgneb vahetult keskkohale allpool, siis kohtub ta järgnevalt teise võistlejaga allpool keskkohta ja tugevuselt teine sellega, kes on vahetult esimene keskkohast allpool (Näide kuue võistlejaga grupist: 1-5, 2-4, 3-6).
6.1.21 Kui ühe grupi kõrgeima reitinguga mängija on juba mänginud kahe esimesega allpool keskkohta oma punktigrupis, siis tuleb ta paarida kolmanda keskkohast vahetult allpool oleva mängijaga, tugevuselt teine paaritakse esimesega keskkohast allpool olevast grupist (Näide kuuesest mängijagrupist: 1-6, 2-4, 3-5).
6.1.22 Kui ühe grupi kõige kõrgema reitinguga mängija on mänginud kõigi mängijatega oma punktigrupi  nõrgemast poolest, paaritakse kõige väiksema reitinguga mängijaga oma punktigrupi esimesest poolest ( Näide kuuesest grupist: 1-3, 2-5, 4-6).
6.1.23 Kui ühe grupi  kõrgeima reitinguga mängija on mänginud kõigiga oma punktigrupi  nõrgemast poolest kui ka väikseima reitinguga mängijaga oma punktigrupi esimesest poolest, paaritakse ta grupi esimese poole eelviimasega(näide kuuesest grupist: 1-2, 3-5, 4-6).
6.1.24 Sama paarimisprintsiipi rakendatakse sama punktigrupi teise ja ülejäänud mängijate suhtes (reeglid 6.1.20., 6.1.21., 6.1.22. ja 6.1.23.).
6.1.25 Oletades, et on 2N võistlejat ühes grupis, proovitakse esiteks paarida esimest mängijat sellega, kes on kohal N+1. :Kui see on võimalik, jääb sellesse gruppi alles 2N-2 mängijat.. Sama protseduuri rakendatakse siis selles allgrupis.
Siis kui see paarimine osutub võimatuks, kuna kaks mängijat on juba kohtunud või kui see kohtumine muudab grupi paarimise võimatuks, paaritakse grupi(või allgrupi) esimene võistleja mängijaga, kes on kohal N+2, N+3 kuni 2N, kui see osutub võimatuks, siis N-1, N-2…
Illustreeriv näide kuuese võistlejate grupi kohta. On 15 võimalikku paarimist järjekorras:
           (1)           1-4 ,2-5, 3-6
           (2)           1-4, 2-6 ,3-5
           (3)           1-4, 2-3, 5-6
           (4)           1-5, 2-4, 3-6
           (5)           1-5, 2-6, 3-4
           (6)           1-5, 2-3, 4-6
           (7)           1-6, 2-4, 3-5
           (8)           1-6, 2-5, 3-4
           (9)           1-6, 2-3, 4-5
           (10)          1-3, 2-5, 4-6
           (11)          1-3, 2-6, 4-5
           (12)          1-3, 2-4, 5-6
           (13)          1-2, 3-5, 4-6
           (14)          1-2, 3-6, 4-5
           (15)          1-2, 3-4, 5-6
6.1.26 Mediaangrupist allpool  paaritakse kõigepealt grupi  madalaima reitinguga mängija ja rakendades reegleid 6. 1. 20 kuni 6.1.25. ülalpool vastupidises järjekorras(tõstes).
6.1.27 Kui ühe grupi  tugevaim mängija (mediaangrupp või sellest kõrgemal) on mänginud kõigi oma grupi mängijatega, paaritakse ta kõigepealt alumise grupi tugevaima mängijaga, kellega ta ei ole veel  kohtunud.
6.1.28 Analoogsel juhtumil mediaangrupist allpool olevas grupis, kui  madalaima reitinguga mängija on kohtunud oma grupi kõigi mängijatega, paaritakse ta kõigepealt ülemise grupi viimasena paikneva mängijaga, kui nad ei ole veel kohtunud omavahel.
6.1.29 Mis puutub mediaangruppi või sellest kõrgemat gruppi, kui tugevaim mängija on mänginud kõigiga omast grupist ja vahetult allpool asetseva grupi mängijatega, paaritakse ta järgmise grupi kõige tugevamaga, kellega ta ei ole veel kohtunud.
6.1.30 Analoogsel juhul mediaangrupist allpool asetsevast grupis, kui madalaima reitinguga mängija on kohtunud kõigi vahetult kõrgemal asetseva grupi mängijatega, paaritakse ta ülalpool asetseva grupi nõrgimaga, kellega ta ei ole veel kohtunud.
6.1.31 Samalaadset protseduuri järgitakse mediaangrupist allpool asetseva grupi teiste mängijate suhtes, kui nad on kohtunud oma grupi kõigi mängijatega rakendades reegleid 6. 1. 27. kuni 6. 1. 30.
6.1.32 Paarimistel antakse prioriteet grupi kõigi (või nii palju kui võimalik) mängijate paarimisele sama grupi mängijatega, enne kui keegi neist viiakse üle madalamasse gruppi.
6.2 Võistlused, kus kasutatakse loosimist
6.2.1 Pärast iga vooru jagatakse võistlejad punktigruppidesse, seejärel toimitakse vastavalt artiklile 6. 1. 5.
6.2.2 Selle korra kohaselt kõrgeima paigutusega mängija kohtub oma grupi madalaima paigutusega mängijaga.
6.2.3 Kui ühes grupis on paaritu arv mängijaid, siis vahetult järgneva alumise grupi kõrgeima paigutusega mängija paaritakse ülemise  grupi madalaima paigutusega  mängijaga.
6.2.4. Kui võistlejate jaotamine osutub võimatuks, lähtutakse loosimisel saadud väikseimast identifitseerimisnumbrist.
7. Värvide määramise reeglid
7.1 Võistlused, kus kasutatakse reitinguid
7.1.1 Esialgsel paarimisel ei võeta värve arvesse  .
7.1.2 I voorus määratakse värv loosiga. Edaspidises peab peakohtunik endale eesmärgiks seadma, et valgete ja mustade jaotumine toimuks võrdsemalt.
7.1.3 Esimeses voorus, kui turniiri ülemine pool mängib alumise poole vastu, otsustatakse  kõikide ülemise poole paaritunumbriliste mängijate värv loosi teel. Vastupidine värv määratakse  paarisnumbritega mängijatele.
7.1.4 Tuleb anda võimalikult suurele arvule võistlejatele neile sobiv värv ning järgida paarimisel  reegleid 7. 1. 5. ja 7. 1. 6.
Värvide määramisel tuleb anda prioriteet värvide võrdsusele nende vaheldumise ees.
7.1.5 Tuleb määrata võimalikult suurele arvule võistlejatele selline värv, et neil oleks võrdne arv partiisid valgete ja mustadega.
Kui tuleb panna mängima kaks võistlejat, kes mõlemad peaksid mängima ühe ja sama värviga, siis on prioriteet värvide võrdsuse taastamiseks kõrgema reitinguga mängijal, kes siis saab vastavalt valged või mustad kabendid.
7.1.6 Pärast seda kui värvid on määratud võrdsel moel ühe vooru jooksul, tuleb võimaldada võimalikult suuremale arvule võistlejatele järgmise vooru ajal see värv, mis oli selle võistluse esimeses voorus.
7.1.7 Kui on vaja panna mängima kahte võistlejat, kes peaksid saama sama värvi vahelduvalt, on sellel, kel on parem reiting, prioriteet, saades vastavalt kas valged või mustad. Ei tohi aga mängida kolm korda järjest ühe ja sama värviga. Kahe turniiripoole omavahelisi ümberpaigutusi ei peaks teostama ainult värvide vaheldumise saavutamiseks.
7.1.8 Mängimata partiisid ei võeta värvide määramisel arvesse. Sama kehtib ka vabaks jätmise puhul.
7.2 Võistlused, kus toimub loosimine
7.2.1 Esimeses voorus mängivad loosimisel paaritu numbri saanud võistlejad valgete kabenditega.
7.2.2 Võistlejatele tuleb võimaldada mängida võimalikult sama arv partiisid valgete ja mustadega.
Pärast paarituarvulisi voore jagatakse ühe ja sama punktiarvuga võistlejate grupid kahte alagruppi, V(valged) ja M(mustad) ning alagrupi V mängijad mängivad mustadega alagrupi M mängijate vastu.
7.2.3 Järgmine paarimisprintsiip kehtib igas grupis vastavalt artiklile 7. 1. 5 ning on võrdselt rakendatav mainitud alagruppide V ja M suhtes.
7.2.4 Kuivõrd see on võimalik, mängivad võistlejad vaheldumisi valgete ja mustadega. Kui see pole võimalik, liidetakse võistlejate loosimisel saadud identifitseerimisnumbrid. Kui saadud summa on paarisarv, siis võistleja suurema identifitseerimisnumbriga mängib valgetega; kui summa annab paaritu arv, siis mustadega.
8. Punktide jagamine
8.1 Punktid jagatakse järgmisel moel:
2 punkti võidetud partii eest
1 punkt viigistatud partii puhul
0 punkti kaotatud partii puhul
8.2 Kui võistlusest võtab osa paaritu arv osavõtjaid, siis antakse mängijale vabaks jäämise puhul kaks punkti.
8.3 Kõik partiid, mis on võidetud või kaotatud mängust(partiist) loobumise (par forfait) tõttu (artikkel 5 Lisa III), tuleb märkida paarimiskaartidele ja turniiritabelisse vastavalt kas “2F” või “0F”.
8.4 Kui osavõtjate arv muutub paarituks võistluste käigus,  mõne võistleja loobumise tõttu, tuleb anda loobumisvõidu 2 punkti turniiritabeli viimasele mängijale iga vooru järgsele edetabelile vastavalt, tingimusel, et see viimane ei ole juba kohtunud selle väljalangejaga. Sel juhul on  eelviimane, kes jääb paarituks numbriks, ja nii jätkatakse edetabelit mööda tõustes.
8.5 Kui võistleja, kes on juba saanud 2 punkti loobumisvõiduna, asub pärast mingit vooru uuesti tabelis viimasel kohal, jääb vabaks eelviimane, ja nii jätkatakse edetabelit mööda tõustes.
8.6 Kui võistlusest loobub üks või enam võistlejaid, siis need eemaldatakse edetabelist, mis on koostatakse pärast iga lõppenud vooru järgmise vooru paarimisteks.
8.7 Loobujatest võistlejate poolt võidetud või kaotatud punkte ei annulleerita. Võistluse kestel loobunud mängijad jäävad figureerima lõplikku turniiritabelisse koos nende poolt saavutatud punktidega.
8.8 Eelmise vooru edasilükatud ja katkestatud partiid loetakse enne järgmise vooru algust viigiks( 1-1).
See on selleks, et kehtestada ajutist järjestust järgnevateks paarimisteks.
9. Kiirendatud või F.M.J.D.-le samalaadsed (sarnased) variandid
9.1 Paarimine veeranditega (au 'Quart')
9.1.1 Esimeses voorus, pärast seda kui vabaks jääja on selgunud, juhul kui on paaritu arv osavõtjaid ja kui võistlejate paarimiskaardid on jaotatud artiklis 3 kirjeldatud korras, jagatakse paarimiskaardid nelja paketti, kusjuures esimene grupp paaritakse teise grupiga, kolmas neljandaga , jne. kahanevas järjekorras.
9.1.2  Teises ja järgnevates voorudes, kui maksimumtulemuse saavutanud võistlejate arv ületab järelejäänud voorude arvu, jagatakse nende võistlejate kaardid, kes on saavutanud maksimumtulemuse, artiklis 3 kirjeldatud korras uuesti nelja paketti, kusjuures esimene veerand paaritakse teisega, kolmas veerand neljandaga.
Vahetult  allpool asetsevate võistlejate kaardid paaritakse samal viisil.
Teistes punktigruppides asetsevad võistlejad paaritakse vastavalt šveitsi süsteemi põhimeetodile.
9.2 Paarimised vastavalt punktide summale (Haley süsteem)    
9.2.1 Esimeses voorus, pärast seda kui paaritu arvu osavõtjate puhul vabaks jääv võistleja  on    selgitatud ja võistlejate paarimiskaardid on korrastatud artiklis 3 kirjeldatud korras, jagatakse paarimiskaardid nelja paketti, milles võimalust mööda oleks sama arv võistlejaid.
9.2.2 Ainuüksi paarimise kaalutlustel antakse igale kahe esimese grupi võistlejale krediidina kaks arvestuspunkti.
9.2.3 Esimese vooru paarimine viiakse  läbi järgmisel moel:
Tabeli ülaosas (sektsioon A)  paaritakse esimese grupi võistlejad järjestikulises korras vastavatega teisest grupist -
Tabeli alaosas (sektsioon B) paaritakse kolmanda grupi võistlejad järjestikulises korras neljanda grupi võistlejatega.
Igas sektsioonis määratakse värvid vastavalt artiklile 8.1. 3.
9.2.4 Teise vooru paarimisteks liidetakse need “krediidina antud punktid” nende kahe tabeli tipus oleva grupi võistlejate  esimese vooru tulemusele, seega alustavad nad paarimiskooriga  4, 3 või 2 punkti vastavalt sellele, kas nad võitsid, viigistasid või kaotasid.
Sektsiooni B võistlejatel ei ole “krediidipunkte”, seega alustavad nad teise vooru  paarimist 2, 1, ja 0 punktiga.
9.2.5 Iga paarimisgrupi mängijad paaritakse siis ülalt allapoole, alustades grupist, kellel on 4 punkti ja lõpetades grupiga, kellel on 0 punkti.
2 punkti grupp koosneb seega mängijatest, kes  sektsioonis A kaotasid esimeses voorus, ja neist mängijatest, kes võitsid sektsioonis B. 
9.2.6 Teises voorus igas grupis toimitakse paarituks jäänud mängijatega nagu põhisüsteemis, määratakse värvid ja mängijad paaritakse nagu põhisüsteemis.
9.2.7 Kolmandas ja järgnevates voorudes “krediidina antud punktid”, mida kasutati kahes esimeses voorus, tühistatakse ja paarimised viiakse läbi vastavalt tegelikule punktide arvule mängijate partiide tulemuste põhjal nagu põhisüsteemis.
10. Kohtade määramine  võrdse punktisumma (ex aequo) puhul
Kohtade jagumisel võrdsete tulemuste korral toimitakse vastavalt ametlikele reeglitele (lisad III ja III-bis) nii individuaal- kui võistkondlikel võistlustel.
11. Paarimise mehhanism
11.1 Paarimised teostatakse peakohtuniku juhtimisel ja vastutusel käsitsi või arvuti abil.
Moodustatakse paarimiskomisjon peakohtuniku eesistumisel.
Selle komisjoni teised liikmed on: peakohtuniku asetäitjad kohustuslikult; võistluste korraldaja, kui ta seda soovib ning kõik isikud, keda peakohtunik soovib kasutada.
11.2 Selleks, et  eelmise vooru tulemusi saaks kasutada järgmise vooru paarimisel,  peab turniiri direktor neist ette valmistama kokkuvõtte ning hoolitsema, et paarimiskomisjoni käsutuses oleksid kõigi varasemate voorude tulemused alates esimesest.
11.3 On soovitav, et paarimise tulemused avaldatakse kiiresti koos lühikese seletusega langetatud eriotsustest ja nende motiividest.
11.4 Paarimisi  võib sooritada ka arvutiga, kui selle programm vastab  võistluste ametlikule reglemendile ja on  heakskiidetud paarimiskomitee poolt.
Arvutiga sooritatud paarimised ei pruugi 100% olla identsed  käsitsi sooritatutega nende  vastuvõetavuse suhtes, lõplik otsus jääb alati paarimiskomisjoni esimehele.
Personaalsed tööriistad