Eesti Kabeliidu 2015. aasta üldkoosolek

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 25. veebruar 2015, kell 20:17 kasutajalt Taivo (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Eesti Kabeliidu 2015. aasta üldkoosolek toimus pühapäeval, 18. jaanuaril 2015 Tallinna Malemajas.

Osalejad: Maldon Haljas, Aare Harak (AH), Urmo Ilves (Järvamaa, UI), Heinar Jahu (HJ), Raimo Karjus (RK), Andres Keil, Viktoria Lehtmets (Remii ja Tamka, VLm), Villem Lüüs (VL), Janek Mäggi (JM), Irma Nahkor (Lasnamäe, IN), Stan Nahkor (SN), Krista Pahapill (Tabasalu, KPp), Kerdi Pesur (KP), Ülar Poom (Jõgeva, ÜP), Hans Pukk (Nõmme, HP), Kalev Randlaine (Läänemaa, KR), Taivo Rist (Hiiumaa, TR), Konstantin Selli, Imre Anton (IA), Arvi Tamm (Pärnumaa, AT) ja Tarmo Tulva (Saaremaa, TT). Kokku oli esindatud 11 klubi 15-st, nii et kvoorum oli koos.

Koosoleku alguses valiti üksmeelselt juhatajaks JM ja protokollijaks TR. Mõlemad olid seda teinud paljudel varasematel koosolekutel. Loetakse ette päevakord ja kinnitatakse üksmeelselt.

Algus on päevakorra järgi kell 15 ja tegelikult algab ka umbes sel ajal.

Presidendi aruanne

Olen töötanud EKL presidendina 15 aastat, nüüd aitab. Kuid ma ei kao Eesti kabeelu juhtimisest kusagile, soovin jätkata juhatuse liikmena. Rahvusvahelises töös oli kõige tähtsam muutus see, et EDC üks võtmeisikuid Rima Danilevičiene suri ära. Eesti valitsusringkondadest saime suusõnalise lubaduse rahastamiseks ja sellepärast otsustasin EDC presidendiks tagasi kandideerida järgmiseks 4 aastaks. 2017 tulevad FMJD presidendi valimised ja ma kaalun kandideerimist. See nõuab suurt tuge valitsusest ja parlamendist, aga praegu tundub, et see on olemas. Võib-olla on alates 2017 ka FMJD peakorter Tallinnas. See töö nõuab isiklikke suhteid ja on päris raske.

Möödunud aastal suutsime korraldada kaks suurvõistlust: EM rahvusvahelises kabes ning pisi- ja minikadettide MM rahvusvahelises kabes. Kabeliidu rahastamise peamine meetod on suurvõistluste korraldamine. Meie teine prioriteet on rahvusvahelistel võistlustel osalevate Eesti sportlaste osavõtutasude ja sõidukulude maksmine. Peamiselt leitakse see raha EDC kaudu. Kolmas prioriteet on viia kabet Tallinnast välja. Seda praktiseerime Eesti meistrivõistluste peal. Viljandis saime väga palju meedia tähelepanu ja Narvas tuleb vist veelgi rohkem. Paljud leiavad, et rahastada tuleks väiksemaidki turniire, aga see on ülikeeruline. Pärnu Sadam toetas prominentide simultaani Pärnus, aga see on suur erand. Suurtes piirides võiks elu jätkuda samal viisil.

Iga kord on mõned juhatuse liikmed olnud uued, mida ma pean väga heaks. Räägitakse, et esimese 2 aasta jooksul silmad säravad kõige rohkem. Minul ei sära, täna enne üldkoosolekut toimunud turniiril kaotasin kõvasti.

Paarikümne aasta eest kuulusid juhatusse inimesed, kellel kabega sisuline side puudus ja kelle ainus ülesanne oli raha anda. Enam pole sellist väga vaja.

Sean uue presidendi kandidaadiks Tarmo Tulva. Ta on viimased kümme aastat olnud juhatuses, tunneb süsteemi ja mängib ise ka hästi. Ta on osalenud välismaal üritustel, kuhu ta tassitigi selleks, et näha, kas poisist saab asja.

IN: Iga kord me valime juhatusse uusi liikmeid suurte lootustega, aga elu näitab, et alati kõik lootused ei täitu. Kelle panus jäi vanas juhatuses väiksemaks?

JM: Ma ei hakka nimesid nimetama, sest ei kandideeri tagasi. Kui kandideeriksin, siis nimetaksin. On neid, kes ei tee mitte midagi, kui juhatus ei nõua. Kerdi ja Kristaga olen väga rahul, nad on mõlemad umbes teist aastat juhatuses.

UI: Revisjonikomisjoni mõte on hinnata juhatuse tegevust. Koosoleku alguses oli mõte, et lükkame revisjonikomisjoni aruande edasi, kuid RK tegi hulga ettepanekuid. Mulle ei meeldi, et lükatakse edasi.

JM: Me ei saa revisjonikomisjoni ettepanekuid arutada sellepärast, et see pole päevakorras sees. Aga ma olen nendega tutvunud ja osaliselt ma eespool juba vastasin nendele. Suurelt osalt on need soovitused õiged, ehkki mõne asja üle võib vaielda. Kuid kui vana president astub tagasi, on imelik vahetult enne seda midagi suurt muuta.

UI: Revisjonikomisjoni ettepanekutes polnud midagi uut. See oli koopia 3 aasta tagusest aruandest. Me jäämegi neid ettepanekuid tegema. Erinevus 3 aasta taguse ajaga on selles, et nüüd oleme juhatuse listis, aga sisulist arutelu on seal imevähe.

JM: Tahan jääda juhatusse selleks, et kui lähen kabe jaoks raha küsima, siis peab mul olema õigus juhatust esindada.

UI: Eelmisel juhatuse koosolekul tegin ettepaneku muuta juhatuse koosseisu. Ma ei tea, kas see on protokollitud. Ma ei saa tulla omaenda presidendikandidaadiga. Minu nägemuse järgi ei tohiks kabeliidu president liidu juhtimisest üldse osa võtta, ta ei tohiks olla juhatuses. Ta peaks olema käilakuju, kes käib kohal tähtsatel üritustel ja auhindade jagamistel ning jagab nii-öelda kuldseid käepigistusi.

IN: Miks see hea on, kui ta ei tee sisulist tööd? Kuldseid käepigistusi oskab igaüks jagada.

UI: Ta tõmbab tähelepanu. See peaks olema tuntud avaliku elu tegelane.

JM: Ettevõtjad pole sellest huvitatud, Rein Kilgiga rääkisin pikalt. Ja poliitikut ei saa võtta, sest kui võtame reformierakondlase, siis me ei saa enam linnavalitsuselt sentigi. Kui võtame keskerakondlase, siis ei saa enam riigivalitsuselt midagi. Meil on vaja hoopis oma inimesi upitada.

VL: Niisuguseks presidendiks sobib inimene, kes tahab esindada, aga ei taha vastutada.

JM: Too see probleem uude juhatusse.

TT: Me oleme seda juhatuses arutanud ega näinud mõtet.

IN: Meil oli kunagi presidendiks Maido Pajo, kes midagi sisulist ei teinud. Minu meelest kabeliit sellest suuremat kasu ei saanud.

JM: See tuleks kõne alla üksnes siis, kui ta teeks seda minust oluliselt paremini. Ent ma ei usu, et Eestis on ühtki ettevõtjat või poliitikut, kes saaks asjaga hakkama paremini kui mina.

UI: Keskerakonnaga saad sina kindlasti kõige paremini hakkama.

JM: Linnavalitsus andis Euroopa meistrivõistlustele pigem vähem kui Tallinna Sadam.

IN: Kas sul on konkreetne kandidaat?

UI: Võib-olla.

TT: Las ta tuleb juhatuse koosolekule, räägime läbi.

VL: Kui ta on ise juhatuse liige, siis ta ei tohigi raha anda.

JM: Esitan presidendikandidaadiks TT. Kas on teisi kandidaate?

VL: Missugune on kabeliidu käive?

VLm: Umbes 90 tuhat eurot, sellest 10 tuhat kohalikele ja 80 tuhat suurvõistlustele.

Presidendi valimine

JM: Esitame presidendikandidaate. Kas lisaks TT-le on teisi kandidaate? (Vaikus. Teisi kandidaate ei esitata.)

SN: Las kandidaat räägib ka.

JM: 10 minutit.

TT: Mul ei kulu nii palju aega. Olen olnud juhatuses alates 2006. Olen veendunud, et juhatus on teinud suhteliselt head tööd, eriti viimane. Jätkame üldiselt samas vaimus. Püüame käivitada kohtunike kogu, sest AH ei taha uude juhatusse kuuluda, aga ei taha kabest eemalduda. Meil peaks kohtunikke rohkem olema. Kes täna võistles, see nägi, et Aare Võsu enam ei olnud kohtunik. Ta oli küll hea, aga tema füüsiline tervis ei pidanud enam vastu. Vana kohtunike kogu eksisteeris üksnes paberil, sisuliselt ei tegutsenud. Seni oli kohtunike kogus 5 liiget, aga seda peame vähendama, sest kohtunike kogu peaks olema kabekohtunike esindusorgan, aga meil on kohtunikke nii vähe, et 5 liikme korral peab enam-vähem iga kohtunik sellesse kogusse kuuluma.

Kabeõpiku väljaandmine ei ole lihtne, nagu UI isegi nägi. Selle jaoks pole peaaegu võimalik raha saada.

Meie 15 klubi, millest sisuliselt tegutsevad 10-11, pole väga uhke. Kaido Raidla lubas Tartumaale teha ühe EKL liikmesorganisatsiooni.

Kas on küsimusi? (Ei ole.)

Igale delegaadile jagatakse tühi pitseriga paberileht. Moodustatakse häältelugemiskomisjon koosseisus KP, UI ja KPp. Komisjoni koosseisu ei hääletata, sest keegi pole selle vastu.

JM: Kes ei kirjuta sinna Tarmo Tulva nime, see ei anna poolthäält. Kes kirjutab, annab poolthääle.

TR: See tähendab, et sisuliselt pole tegu salajase, vaid avaliku hääletusega, sest käekirja põhjal saab tuvastada, kes kuidas hääletas.

TT: Me hävitame hääletussedelid pärast hääletust.

Hääletatakse. Häältelugemiskomisjon loeb hääled kokku. Saabus 11 häält. Mida see tähendab? Delegaate on 10! Hääletus on õigustühine! Selgub, et Hiiumaa esindaja on jäänud märkimata. 11 delegaati on andnud 11 häält, hääletamise tulemus kehtib.

Otsus: Tarmo Tulva sai 11 poolthäält ja valiti kabeliidu presidendiks.

Juhatuse valimine

VL: Põhikirjas on juhatuse liikmete minimaalne, mitte maksimaalne arv.

SN: Minimaalne on 5 liiget.

JM: TT esitab oma juhatuse kandidaadid.

VL: Enne otsustame, kui mitu liiget juhatusse valime.

JM: Enne esitame kandidaadid, siis valime arvu.

TT: Minu kandidaadid juhatusse on JM, VLm, KPp, KP, Arno Uutma, SN, HP ja Argo Unnuk. (Igaüht iseloomustab ühe lausega: mis võistlust on korraldanud või et on lihtsalt hea kabetaja. Kõik need kandidaadid, kes pole kohal, on nõusoleku juhatusse kuuluda andnud.)

TR: UI, kas tahad juhatusse kandideerida?

UI: Ei. Ma sisuliselt olen olnud juhatuses juba paar aastat. Oleks hea, kui igast klubist oleks juhatuses keegi.

Keegi: See ei tööta. Juhatuse liikmete arv läheks suureks ja kvoorumi kokkusaamisega on raskusi.

IN: KR võiks tagasi kandideerida.

KR: Ei, saan juba 70 ja tahan tagasi tõmbuda.

Keegi: Uue juhatuse kandidaadiks on esitatud mitu inimest, kes vanasse juhatusse ei kuulunud. Kes siis juhatusest ära lähevad?

AH, KR ja VL.

IA: Mul on niigi tihe töögraafik. Mul pole aega juhatusse kuuluda.

VL: Kandideerin tagasi. Ja pakun ÜP juhatusse.

ÜP: Kaugeks jääb, olen Jõgevalt. Ma ei näe, et see oleks kasulik.

JM: 8 kohale on 9 kandidaati. Kas suurendame juhatuse liikmete arvu või hääletame kellegi välja?

SN: Ma ei poolda suuri muutusi juhatuses.

AH: Kell on 4 ja ERR on kohal.

JM: Hakkan kohe neile intervjuud andma. Aga hääletame, kas uues juhatuses on 9 või 10 liiget?

Seda ei hääletata. Kui juhatuses on 10 liiget, on kvoorum kohe ühe võrra suurem.

TR: Arvan, et hääletame ühe välja.

VL: Kes välja jääb, saab asendusliikmeks.

JM: Kui suur on kvoorum? 11 delegaati. Järelikult kui kandidaat saab 6 häält, on ta juhatusse valitud.

TR: Pole ju nii. Juhatusse pääsevad need, kes rohkem hääli saavad. Võib juhtuda, et kõik kandidaadid saavad üle poole häältest, aga ikka jääb üks valimata, see, kes kõige vähem hääli saab. Võib ka juhtuda, et mitu kandidaati saavad alla poole häältest ja pääsevad ikka juhatusse.

SN: Põhikirja järgi saavad juhatusse liikmed vastavalt häälte arvule.

ÜP: Hääletame kandidaate ükshaaval, käib kiiremini.

TT: Hääletussedelid on juba välja prinditud. Igaüks tõmbab selle nime maha, keda ta ei taha uude juhatusse.

VL: Rohkem kui ühe tohib ka maha tõmmata. Kasvõi kõik võite maha tõmmata. Ainult kui kedagi pole maha tõmmatud, on sedel kehtetu.

TR: Sellisest pole nagunii midagi kasu.

Hääletatakse. Komisjon loeb hääli.

KR: Kasutan ära, et on hetk vaikust. Korraldame Polina Sergi mälestuseks Valge Daami päevade raames kahepäevase sajaruudulise kabe turniiri. Aga Polina Sergi sugulased arvasid, et aitab tema mälestamisest küll, ja sellepärast ei ole turniiri nimes teda mainitud.

UI loeb ette hääletamise tulemused.

Otsus: JM, VLm ja Argo Unnuk said 10 häält, VL 2, teised kõik 11. Villem on juhatusest väljas, aga asendusliige. Uude juhatusse kuuluvad Janek Mäggi, Viktoria Lehtmets, Argo Unnuk, Hans Pukk, Kerdi Pesur, Krista Pahapill, Arno Uutma ja Stan Nahkor. Tarmo Tulva Kabeliidu presidendina on automaatselt juhatuse liige.

Treenerite kutsetunnistused

VLm: On tulnud kutsetunnistused treeneritele, kes on uuendanud või parandanud oma kvalifikatsiooni.

VLm jagab kutsetunnistused kätte. Tunnistused saavad TT, Uno Plakk (edaspidi UP, ÜP võtab vastu), Kristi Promet, Janne Mumme (HJ võtab vastu) ja Kaarel Koitla (AT võtab vastu).

Revisjonikomisjoni valimine

JM: Palun esitage revisjonikomisjoni liikme kandidaate.

TT: UI, tahad?

UI: Kas mu soovitusi täidetakse?

VLm: Eraldi kontod Eesti ja Euroopa kabeliidule on nüüd loodud. Meil on uus raamatupidaja. Võtsime revisjonikomisjoni aruande ette ja täidame seal toodud soovitusi.

UI: Võin raamatupidamises ise ka osaleda. Praegu on raamatupidamises elementaarseid asju puudu, näiteks arvete peale on kirjutamata, mis võistlustega seoses see kulutus tehakse.

SN: Selleks mind juhatusse kutsutigi.

TT: Enne oli AH meie majanduspealik, nüüd on SN. Ta on audiitor ja valdab teemat.

SN: Kas ÜP on nõus kuuluma revisjonikomisjoni?

ÜP: Kui UI on nõus jätkama, siis mina ka.

TT: Keegi veel. Enne olid komisjonis Piret Viirma ja Kaari Vainonen. Kumb sulle endale rohkem sobib, kes neist rohkem tööd tegi?

UI: Tegevkabetajast oleks kasu.

JM: TR.

TR: Ei.

IN: VL?

VL: Ei, kindlasti mitte.

TT: Meil pole kummagi naise nõusolekut, me ei saa neid komisjoni valida.

TR: Ma nägin neid koridoris.

UI: Ma räägin nad pehmeks. Teen ise kõik ära, nad peavad lihtsalt allkirja andma. (Lahkub.)

SN: Kui UI teeb ise kõik ära, miks siis 4 liiget vaja on?

ÜP: Laiema kaasatuse huvides.

UI (saabub): Mõlemad olid nõus.

JM: Kas sobib, et hääletame avalikult ja kõiki korraga?

VL: Eesti seaduste järgi on kõik isikuvalimised salajased.

IN: Mis sa jamad.

Hääletatakse avalikult.

Otsus: Revisjonikomisjon on neljaliikmeline ning sinna kuuluvad Urmo Ilves, Ülar Poom, Kaari Vainonen ja Piret Viirma. Hääletusel said kõik 11 poolthäält.

Põhikirja muutmine

JM: Sellega on päevakord ammendunud. Järgmine üldkoosolek toimub juunikuus.

Keegi: Aga aukohtu valimised?

TR: Aga põhikirja muudatusettepanekud?

JM: Õige! Koosolek pole veel läbi.

VL: Kuid juhatuse liikmetele pole põhikirja muudatusettepanekuid saadetud.

TT: On küll, saatsin juhatuse listi.

AH: Mis on vanal juhatusel nende ettepanekutega pistmist? Vana juhatus neid ei otsusta ega peagi seetõttu neid nägema.

VLm: Saatsin ise need muudatusettepanekud nii klubidele kui juhatuse listi.

VL: Mina pole midagi saanud.

TT loeb kõik 4 muudatusettepanekut ette ja kommenteerib igaüht eraldi.

JM: Kas on keegi selle vastu, et panna kõik muudatusettepanekud koos hääletusele?

UI on vastu esimesele muudatusettepanekule, kus juhatuse kokkukutsumise aega lühendatakse kahelt nädalalt ühele.

IN toetab teda.

VL: Kui juhatuse kokkukutsumise aega vähendada nädalale, siis läheb revisjonikomisjoni töö väga raskeks, aruannet ei pruugi nii lühikese ajaga valmis saada.

See muudatusettepanek tehti sellepärast, et mittetulundusühingute seaduses on selleks tähtajaks pandud 1 nädal. Kabeliidu põhikiri esitab kabeliidu juhatusele seega suuremaid nõudmisi kui valitsus on üldiselt soovitatavaks pidanud.

Keegi: Palju klubisid on väljastpoolt Tallinna ja neil on raske lühikese etteteatamisajaga oma esindajat üldkoosolekule saada. See raskendab kvoorumi kokkusaamist.

TT: Me oleme ise samuti huvitatud sellest, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline. Me ei kavatse üldkoosolekut lühikese etteteatamisajaga kokku kutsuda, kui tekib kahtlus, et kvoorum ei tule kokku.

TR: See ettepanek on tekitanud rahva seas erimeelsusi. Nähtavasti ei saa kõiki põhikirja muudatusettepanekuid paketina hääletada, vaid tuleb hääletada eraldi.

JM: Kas kellelgi on teiste punktide osas probleeme? (Ei ole.)

Esimest muudatusettepanekut hääletatakse. See saab 7 poolthäält, 3 vastuhäält ja 1 erapooletu hääle.

JM: Ettepanek on vastu võetud.

Keegi: Kas põhikirja muutmiseks pole lihthäälteenamusest vähe? Kui palju poolthääli on vaja?

SN: Põhikirjas on öeldud, et põhikirja muutmiseks on vaja kaht kolmandikku delegaatidest. Delegaate on 11, see tähendab 7 ja 1/3 ehk 8 häält.

Keegi: Kui erapooletu hääl lugeda pooleks poolthääleks, siis on 7½ poolthäält ehk nõutav häälte arv on täis.

JM: See ei loe. Ainult 7 poolthäält, ettepanek on tagasi lükatud.

Otsus: Esimene põhikirja muudatusettepanek saab 7 häält 11-st ja on sellega tagasi lükatud. Põhikirja jääb alles punkt, mis kohustab juhatust üldkoosoleku kokkukutsumisest 2 nädalat ette teatama.

Otsus: Ülejäänud muudatusettepanekud saavad kõik maksimaalsed 11 poolthäält ja on vastu võetud.

Aukohtu valimine

VL: Soovitan valida uus aukohus koosseisus AT, Janne Mumme ja TR.

Keegi: Kes seni aukohtusse kuulusid?

Vastus: UP, Janne Mumme ja AT. UP ei sobi aukohtusse, sellepärast valime tema asemele kellegi teise.

TR: UP juhib kirikabekomisjoni, võib-olla pole tõesti mõtet talle kaht rolli anda.

Keegi: Mida aukohus teeb? Kas arutab proteste kohtunike otsuste peale?

TT: Proteste kohtunike otsuste peale arutab kohtunikekogu. Aukohtu kompetentsi kuulub näiteks see, kui keegi kuskil purjus on.

UI: Juhtumeid on olnud ja juhatus on neid arutanud, aga aukohtule pole veel keegi midagi arutada andnud.

TR: Aukohtul pole aastate viisi mingisugust tööd olnud. Aukohtul pole põhimäärustki, nii et sel pole mingeid õigusi ega kohustusi. Tegemist on fiktiivse organiga, millest pole mingit kasu. Sellisesse fiktiivsesse organisse võin ma küll kuuluda.

Otsus: Aukohus valiti kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad kõigi 11 poolthäälega Arvi Tamm, Janne Mumme ja Taivo Rist.

JM: Nüüd lõpuks on päevakord läbi. Järgmine koosolek toimub juunis vähemalt kahenädalase etteteatamisega. Kuulutan koosoleku lõppenuks.

Koosolek lõpeb kella poole kuue paiku.

Protokollis Taivo Rist.


Eesti Kabeliidu üldkoosolekud
2001200320062008200920102011201220132013 suvi2015201620172017 suvi20182019 - 2019 kevad - 2022