Eesti Kabeliidu 2013. aasta üldkoosolek

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 18. detsember 2014, kell 09:18 kasutajalt Taivo (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Eesti Kabeliidu 2013. aasta üldkoosolek toimus 26. jaanuaril 2013 Tallinna Malemajas.

Janek Mäggi (JM): Kahel juhatuse liikmel sündisid väiksed lapsed ja nad väga aktiivselt osaleda ei saanud. Muidu oli juhatus tegus. 2012. aasta oli meil edukas. Jüri Lätt tuli kirikabes maailmameistriks, Urmas Poom tuli Euroopa meistriks. Kaido Leesmann täitis ära rahvusvahelise suurmeistri normi, mille FMJD ka kinnitas.

Tallinna 2013 võistluste formaati on kavas veidi muuta.

Aasta parimad kabetajad said valitud. Vatuvõtt korraldati 19.12.2012.

Uue juhatuse üks uus suund peaks olema globaalse ülevaate saamine Eesti spordielust. Tarmo Tulva ja Aare Harak käisid EOK üldkoosolekul presidendi valimistel ja nägid, kuidas EOK tegutseb.

Eesti ja rahvusvahelised tiitlivõistlused said kõik korraldatud ja tiitlid välja jagatud. Rahaline stabiilsus on väga kõrge. Meil on olnud püsiv finantseering viimased kaks aastat ja see peaks kestma veel vähemalt kaks aastat.

Majandusaasta aruande kinnitamine jääb järgmisele üldkoosolekule, mis peaks toimuma juunis.

Meil on olnud ka riigiväliseid sponsoreid. K-projekt toetas meid eelmine aasta ja see on oluline edasiminek.

Me oleme osalenud aktiivselt Euroopa kabeelu korraldamisel. Suhted valitsusega on head. Ka kohalike omavalitsusega on suhted head. Ma näen, et järgmise kahe aasta jooksul jäävad riik ja KOV meie olulisimateks rahastajateks. Majanduslik seis on selline, et ettevõtetelt sponsorlust väga loota pole. Samas hea näide on Haapsalus korraldatud 2012.a. EMV vene kabes, kus siiski õnnestus leida ettevõtjatest toetajaid.

Selle aasta EMV vene kabes on plaanis korraldada Pärnus. Läbirääkimised selles osas käivad, et sinna toetajaid leida. Kindlasti on edaspidi plaanis rohkem turniire korraldada regioonides. Sõltub kindlasti sellest, kuidas KOV neid võistlusi toetada soovivad.

Tahaks tänada Viktoriat, Aaret, Tarmot, Arnot ja Urmot, kes on aktiivselt panustanud viimase juhatuse perioodi jooksul. Kindlasti saaks teha rohkem ja paremini, aga tehtud on päris palju. Esimene prioriteet on see, et võistlused toimuksid. Kui see on täidetud, siis saab keskenduda ka muudele teemadele.

Järgneval perioodil oleks soov ja plaan natuke rohkem kaasa rääkida Eesti spordielu kujundamisel läbi EOK ja olla selles suunas aktiivsem.

Euroopa Kabekonföderatsiooni kontor on meil veel 2015. aastani Eestis. Järgmisel aastal toimuvad Euroopa MV meestele ja naistele Eestis. Heinar Jahu on võtnud enda peale asjaajamise selles osas, et korralda Eestis maailmameistrivõistlused pisikadettidele ja minikadettidele. Tallinn on üks tihedaima võistluste arvuga kohti maailmas. Lehti Kohala võetud suund tuua võistlusi võimalikult palju Tallinnasse on õige. Me peaksime seda jätkama. See annab meile võimaluse oma mängijatel rohkem osaleda ja tuua tugevad mängijad ja turniirid nö „koju kätte“.

Irma Nahkor (IM): Kas suurturniiride korraldamine sööb meilt äkki liiga palju raha ära?

Janek Mäggi: Kui ma õieti mäletan, siis me jäime mitme tuhande euroga plussi viimasel korral, kui me suuri tiitlivõistlusi korraldasime Eestis (2011). Seega kõik see raha, mis meile tekib, tekib peamiselt kolmel põhjusel – alaliidu toetus (imepisike), võistlusteks saadud toetus ja Euroopa kontori ülalpidamiseks saadud toetus.

Sellega, mis toimub maailma kabeelus, oleme kursis. Oleme osalenud mitmel FMJD koosolekul ja näinud, kuidas organisatoorne pool toimib. See, mis toimus viimasel koosolekul Lille’is, oli pehmelt öeldes nukker. Aga me oleme neid arenguid näinud ja oma sõna sinna sekka öelnud.

Euroopa kontori Eestis omamine on meil võimaldanud tuua Eestisse võistlusi, mida me ilma selleta võib-olla poleks saanud teha. See on andnud meie mängijatele paremaid ja odavamaid võimalusi ise turniiridel kaasa mängida. Irma küsimuse juurde tagasi tulles – me saame kindlasti suurte turniiride korraldamisest kindlasti rohkem kasu kui kahju.

Mul on hea meel, et aasta-aastalt on järjest rohkem inimesi, kes on valmis panustama ja tegelema ja arendama ala edasi.

Ma ei ole väga kindel, et aastal 2015 tahan jätkata EKL presidendina. Samas ma ei ütle ka midagi kategoorilist – et ma kindlasti ei taha. Kui see aeg käes on, siis võib-olla olen selles osas ümber mõelnud. Sinna on veel palju aega, aga selle peale peaks hakkama mõtlema.

Mina olen peamiselt panustanud linna ja riigiga suhete hoidmisele ja see on ka päris hästi õnnestunud. Enne masu sain finantseerida paljuski ka enda rahadest liidu toimimist, aga praegusel hetkel on seis oluliselt raskem.

Noortetööd on vaja hoogustada. Turniirid on küll toimunud ja osalejaid on ka päris palju. Aga sellegipoolest on vaja päris palju ära teha. Noortele jääb tunnustust võib-olla väheks. Medaleid on ainult kolm ning need saavad enamasti ühed ja samad. Marteni arendatud vint.ee on kindlasti toonud noori kabe juurde.

Juhatuses olemine on vabatahtlik töö. Selleks, et midagi ära teha, ei pea ilmtingimata juhatuses olema. Kelleltki juhatuses ei saa väga midagi nõuda. Saab paluda, aga nõudmine on keeruline. Samuti tahan toetada regionaalset arengut. Haapsalu turniiri tagasiside on olnud väga positiivne. Keskuste tekkimine ja juhatusse regioonidest inimeste kaasamine on kindlasti oluline.

Urmo Ilves (UI): Noortetöö kohta küsimus, et mis on tehtud selle hoogustamiseks?

JM: Oleme korraldanud turniire ning toetanud ka osavõtumaksude tasumisega.

Aare Harak (AH): Peast pakun, et see suurusjärk oli eelmisel aastal umbes 5000€.

JM: 1500€ saame iga kuu Euroopa tööks, umbes 10 000€ ringis olid need võistluste toetamiste maht. Meie käivet natuke moonutab see, et võistluste osavõtumaksud laekuvad Euroopa kontori konto kaudu. Täpne majandusaasta aruanne tuleb klubidele kevadel ja uus koosolek saab seda kinnitada juuni üldkoosolekul.

UI: Mis noortel siis kinni makstakse, näiteks kui Eesti meister läheb MM-ile?

JM: Osavõtumaks makstakse kinni. Me ei toeta lennukipiletite ostmist. Põhjus on selles, et see on väga ühetaoline printsiip. Me ei otsusta nägude järgi, vaid põhimõte on olnud see, et osavõtumaksud maksame kinni ja sõidurahad tuleb osalejatel endil leida.

IN: Põhimõte on see, et need klubid, kellel on rohkem noori mängimas ja edukamad, saavad rohkem raha.

UI: Kuidas noorte võistkondlike osavõtumaksude tasumine käis? Küsiti alguses 50 euri. Raha oleks läinud ühest rahakotist teise (EDC ja EKLil on ühine rahakott). Kuidas kulu suureneb, kui Eesti mängijad tulevad osalema?

AH: Kulu suureneb näiteks lõunate kinnimaksmise kaudu. Lisaks saime osa toetustest kätte 3 kuud hiljem. Meil oli hirm, et eelarve jääb miinusesse, ja seetõttu küsiti algul kõigilt raha.

JM: Pärast seda turniiri sai võetud põhimõte, et üritame, kui vähegi võimalik, toetada osavõtumaksude maksmist.

UI: Minu point on see, et kui me ise korraldame turniire, siis mis me teeme, et maksame osavõtutasu kinni. See on muutunud tänaseks.

AH: Seal on veel üks nüanss. Kui sa ise korraldad turniiri, siis on sul võimalik panna välja rohkem osalejaid (varumängijad, korraldaja koht, sponsorkoht).

JM: Sponsorkohtadega on keerukam. Seda on korraldajal õigus müüa. Turniiride korraldamisega on nii, et see võib olla kabeliidule nii tulu kui kulu. Päris palju on neid turniire, mis jäävad miinusesse. Näiteks Tallinna turniir. Sellisel kujul minu hinnangul pole mõtet seda edaspidi korraldada. Mina isiklikult ei toeta sellise rahalise panuse panemist teiste tegevuse arvelt. Seal on küll olnud alati sihtotstarbeline toetus, aga seda ainult kuni poole ulatuses.

Kohtuniketasusid sai ka selle viimase perioodi jooksul tõstetud.

JM: Võiksime päevakorra ära kinnitada.

Kristi Promet (KP): Mida sa mõtled noortetöö hoogustamise all?

JM: Ma mõtlen seda, et saaks rohkem lapsi mängima. Tahaks saada malemajas käima ühe väikse treeningkeskuse.

IN: Võib-olla selline ettepanek, et tunnustada suuremat hulka mängijaid (mitte ainult kolme paremat nagu seni).

Arno Uutma (AU): Kindlasti viia turniire väljapoole Tallinnat ja leida sealt aktiivseid tegijaid.

Tarmo Tulva (TT): Soov on taaskäivitada järkudega tegelemine.

KP: Millised on need ideed?

JM: Kindlasti ma ei usu kiiret revolutsiooni. Kõik on kinni inimestes, kes tahavad asju teha. Kuid ma teen väga suure üldistuse. Meil on selle 14 aasta jooksul olnud kohal alati ainult pool juhatust. Ülejäänud inimesed on osalenud ikkagi suhteliselt harva. See seis on muutunud täna paremaks, aga see ei ole kaugeltki veel piisav. Probleem on selles, et on väga väike arv inimesi, kes tegeleb.

IN: Pole inimesi, kes veaks asja.

JM: Ootaks lihtsalt isikliku panust ja inimesi, kes tahaks midagi teha. Taivo, Urmo jne. Kui te näete, et mida saaks ära teha, siis andke oma panus.

KP: Miks ei arendata teisi kabeliike?

AU: Me korraldame nii palju kabeturniire, et kalenderplaan on väga täis. Pole isegi väga panna neid turniire kalendris kuskile.

JM: Ma ei arva, et me peaksime kõikide lõikudega tegema väga suuri plaane.

Taivo Rist (TR): Sa tahad öelda, et me peaksime töötama kõikide kabeliikide arendamise osas samamoodi nagu siiani, võib-olla veidi paremini.

JM: Jah, ma tahan seda öelda küll. Kõik, kes meil siin täna on, kui igaüks annaks endast 10% rohkem panust kabele, siis me oleksime meeletult võitnud. Aga samas on see individuaalne. Iga inimene peab ise aru saama, kui palju ta panustada jaksab.

UI: Minu arust kaob kontsentreeritus ära, kui me korraldame paljusid võistlusi. Peaksime keskenduma ainult noortetööle.

Villem Lüüs (VL): Kenneth töötab lennujaamas ja tema käest küsitakse aeg-ajalt kabereegleid. Erinevatele kabedele keskendumine viib fookuse segi. Inimesed enam ei tea, kuidas kabet mängitakse.

JM: Päevakorra kinnitame ära. 3. punkt muuta tegevusaruandeks.

Vastu võetud ühehäälselt.

JM: Uuest juhatusest siis. Vanad olijad v.a. Marten, Kadi,

TT: Esitan Krista Pahapilli, kes aitaks meil lahendada ära IT lahendusi.

Heinar Jahu (HJ): Esitan Kerdi Pesuri, kes on väga aktiivne noortetöö tegija.

JM: Kas on veel kandidaate?

IN: Kas keegi on selle poolt, et teha avalik hääletus presidendi valimiseks?

Poolt kõik, välja aarvatud Paul Kerese maleklubi, kes ei hääletanud.

JM: Kes on selle poolt, et valida Janek Mäggi EKL presidendiks?

Eesti Kabeliidu president on valitud ühehäälselt. Kerese maleklubi ei hääletanud.

IN: Kabeliidu juhatuse kandidaadiks lisati Villem Lüüs.

Teen ettepaneku panna kogu uus juhatus tervikuna hääletusele: Kerdi Pesur, Aare Harak, Tarmo Tulva, Viktoria Lehtmets, Arno Uutma, Villem Lüüs, Krista Pahapill, Kalev Randlaine.

Uus juhatus valitud ühehäälselt. Kerese maleklubi ei hääletanud.

Revisjonikomisjoni valimised. Ettepanek valida Urmo Ilves komisjoni esimeheks. Liikmeteks Kaari Vainonen ja Piret Viirma.

Uus revisjonikomisjon valitud ühehäälselt. Kerese maleklubi ei hääletanud.

Kabeliidu aukohtu valimine:

Ettepanek, et sinna kuuluksid Ülar Poom, Arvi Tamm, Janne Mumme ja Argo Unnuk.

Uus aukohus valitud ühehäälselt. Kerese maleklubi ei hääletanud.


Eesti Kabeliidu üldkoosolekud
2001200320062008200920102011201220132013 suvi2015201620172017 suvi20182019 - 2019 kevad - 2022