Kabekoodeks/Osa3

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 14. aprill 2008, kell 11:17 kasutajalt Vlyys (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

OSA III KABEVÕISTLUSTE AMETLIK REGLEMENT

1. Võistlused ja mängijad
1.1 Võistluseks nimetatakse sportlikku jõukatsumist, kus mängitakse välja üks või mitu auhinda.
1.2 Võistlejad mängivad üksteisega, kellest ühel on valged, teisel mustad kabendid, ilmutades seejuures oma andekust ja oskusi. Partiid mängitakse eelnevalt määratud mängukava kohaselt, kindlaksmääratud kohas ja ettenähtud ajal, mis on näidatud võistluse reglemendis.
1.3 Võistlust kahe mängija vahel nimetatakse matšiks. Kui võistlusel osaleb mitu mängijat, nimetatakse seda tšempionaadiks või turniiriks, sõltuvalt sellest, kas selgitatakse tšempioni või võitjat.
1.4 Võistluse organiseerimine usaldatakse komiteele, mis koosneb asjatundvatest isikutest. Võistluste juhtimine ja selle läbiviimise kontroll usaldatakse ühele või mitmele kohtunikule. Kui võistlusel on mitu kohtunikku, määratakse üks nendest peakohtunikuks.
2. Mängijate õigused ja kohustused
2.1 Normaalne võistluste läbiviimine eeldab, et mängijatel on teatavad õigused ja kohustused. Mängijatelt eeldatakse, et nad on kursis võistlusjuhendi ja -reeglistikuga, kaasa arvates vajaduse korral erireeglitega. See reeglistik koosneb:
  • Üldreeglitest ja erireeglitest, mis on toodud FMJD sisereglemendi lisas 2 (Märkus: Ametlikus tekstis on siinkohal öeldud lisades 12—18, aga need lisad on kuulutatud kehtetuks ning nende sisu üle viidud lisasse 2. VL)
  • Konkreetse võistluse erireeglitest, mis tehakse võistlejatele teatavaks, kas siis isiklikult või või nende föderatsioonide kaudu.
2.2 Võistlejatel /mängijatel/ on õigus:
2.2.1 omada informatsiooni läbiviidava võistluse reeglite kohta;
2.2.2 mängida täielikus vaikuses;
2.2.3 isiklikult pöörduda kohtuniku poole igas partii läbiviimise küsimuses;
2.2.4 pöörduda isiklikult, oma esindajate või kapteni kaudu organiseerimiskomitee poole;
2.2.5 protesteerida iga otsuse ja sanktsiooni vastu, mis talle näib ebaõiglane, pöördudes kirjalikult apellatsioonižürii poole ühes peakohtunikule antava koopiaga apellatsioonist;
2.2.6 liikuda mängutsoonis.
2.3 Osavõtjad /mängijad/ on kohustatud:
2.3.1 täpselt teadma ja kinni pidama võistluste reglemendist ja reeglitest;
2.3.2 vastama kohtuniku küsimustele ja täitma tema korraldusi;
2.3.3 ignoreerima kõrvalisi arvamusi ja nõuandeid;
2.3.4 mängima võistluse lõpuni
2.4 Mängu ajal on võistlejatel keelatud:
2.4.1 pöörduda ükskõik kelle poole, väljaarvatud kohtunik ja teenindav personal;
2.4.2 kasutada teist kabelauda, kirjalikke või trükituid materjale, mis võivad olla seotud mängitava partiiga;
2.4.3 lahkuda partii juurest käigul olles, väljaarvatud juhud, mida käsitletakse punktis 7.8;
2.4.4 puudutada mänguvälju või osutada nendele mõtlemise kergendamiseks;
2.4.5 segada vastast mõtlemise ajal;
2.4.6 segada teisi võistlejaid või sekkuda nende partiisse;
2.4.7 küsida arvamust või nõu oma mängitava partii kohta;
2.4.8 analüüsida veel mängitavaid partiisid;
2.4.9 mängualal analüüsida lõppenud partiisid;
2.4.10 käituda viisil, mis võiks segada võistluse normaalset kulgu;
2.4.11 lahkuda jalutamisel mängutsoonist;
2.4.12 jääda liiga kauaks teiste mängulaudade juurde peatuma.
2.4.13 (elektrooniline doping) kanda kaasas ja/või kasutada igatsugu elektroonilisi abivahendeid (näiteks mobiiltelefone, pihuarvuteid, juhtmeta sidepidamisvahendeid) välja arvatud juhul kui kohtunikul on täiesti selge, et nendest pole võimalik saada vähimatki kasu mängule (näiteks lihtsad kellad).
2.5 Loetletud keeldudest üleastumisel kohtunik võib olenevalt eksimuse raskusest kasutada järgmisi karistusi:
a) suuline märkus;
b) hoiatus;
c) käimasolevas partiis arvestatakse kaotus (ka mõlemale vastasele korraga);
d) võistlustelt eemaldamine.
2.6 Kui mängija käitumine ei vasta nõuetele ja ta ei allu kohtuniku korraldustele, võib kohtunik ta eemaldada turniirisaalist.
3. Võistluspaik ja mänguvahendid
3.1 Võistlusteks ettenähtud ruum (paik) peab vastama järgmistele nõuetele:
3.1.1 peab olema piisavalt avar, õhutatud ja valgustatud;
3.1.2 peab olema kindlustatud normaalne temperatuur;
3.1.3 peab olema vaikne;
3.1.4 mänguala peab olema piiritletud ja pealtvaatajatest eraldatud;
3.1.5 lauad peavad olema stabiilsed ja nende arv peab vastama partiide arvule. Nad peavad seisma eraldi ja olema nummerdatud määratud järjekorras;
3.1.6 mängulaudade mõõdud peavad olema järgmised: laius 75 – 90 cm, pikkus mitte alla 100 cm;
3.1.7 toolid peavad sobima laua kõrgusega ja nende arv vastama osavõtjate arvule;
3.1.8 iga kohtuniku käsutuses peab olema eraldi laud ja tool;
3.1.9 söögikoht ja tualetid ei tohi olla liiga kaugel mängupaigast; 0n soovitav, et osavõtjad ei peaks neid külastades minema läbi pealtvaatajate ala.
3.2 Võistlustel kasutatav kabelaud peab vastama järgmistele nõuetele:
3.2.1 laua mängupind peab jääma vahemikku 35x35 ja 45x45 cm;
3.2.2 lauapind ei tohi läikida, tema värv peab olema matt;
3.2.3 heledate ja tumedate ruutude vaheldumine peab olema hästi selge, väljade värvus ei tohi olla liiga kahvatu ega langeda kokku kabendite värviga;
3.2.4 kabelauda piiravad servad peavad olema 5-6 mm kõrged.
3.3 (reserv)
3.4 Kabendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
3.4.1 kõik 40 kabendit peavad olema vormilt sarnased ja ühesuurused;
3.4.2 kabendite diameeter peab kabelaua ruudu mõõtmetest olema vähemalt 7 mm ja maksimaalselt 14 mm väiksem, seega 45x45 cm rahvusvahelise kabe laua puhul on kabendite läbimõõt maksimaalselt 38 ja minimaalselt 31 mm;
3.4.3 kabendite paksus peab olema 1/4 - 1/5 kabendite diameetrist;
3.4.4 kõik 20 “valget” ja 20 “musta” kabendit peavad olema vastavalt värvilt sama tooni;
3.4.5 kabenupud ei tohi läikida, olla liiga säravad ja nende värv ei tohi langeda kokku kabelaua ruutude värviga.
3.5 Kabelaud peab olema asetatud igale lauale, kusjuures kabendid tuleb asetada kohale vastavalt artiklile (lõigule) 2.8 osa 1. Kohtuniku käsutuses peab olema veel kaks varukomplekti kabendeid koos mängulaudadega.
3.6 Mõtlemisaja piiramiseks ja kontrollimiseks kasutatakse spetsiaalseid kahepoolse käigu ja kahe numbrilauaga kontrollkelli (malekelli).
3.7 Kasutatavad kontrollkellad peavad vastama järgmistele nõuetele:
3.7.1 mõlemad kellapooled peavad töötama täpselt;
3.7.2 peab olema võimalik seisata mõlemad kellapooled korraga;
3.7.3 mõlemad kellad ei tohi käia korraga;
3.7.4 kellamehhanismid peavad töötama vaheldumisi, ühe kella seiskamisel käivitub koheselt teine;
3.7.5 kella suure osuti möödumine “12”–st peab olema tähistatud lipukese või noolekesega. Elektroonilised kellad peavad kontrollaja möödumisel selgelt näitama, kumbal poolel see esimesena toimus;
3.7.6 nooleke peab hakkama tõusma mitte hiljem kui 58-ndal minutil ja langema täpselt 60-ndal; need näidud peavad olema väga täpsed ja hästi näha. Elektroonilised kellad peavad vähemalt kaks minutit enne ajakontrolli saabumist näitama nii minuteid kui sekundeid, mis on jäänud kontrollini;
3.7.7 mõlema kella numbrilaua läbimõõt peab olema vähemalt 80 mm. Elektroonilistel kelladel peavad näidud ekraanil olema vähemalt 15 x 45 mm suurused;
3.7.8 kellad peavad asetsema kindlalt ja olema kergesti käsitletavad.
3.8 Kellad peavad asuma kabelaua ääre lähedal paralleelselt äärega ja valgete poolt vaadates lauast vasakul. Seda asendit võib muuta kohtunik.
Kohtunikul peab pidevalt varuks olema kaks töökorras kella.
3.8.1 Partii alguseks asetatakse mõlemal kellapoolel osutid 12-le, kuid kontrollnooleke jäetakse üles, valmis koheseks kukkumiseks. Niisiis on mõlema kellapoole näit 0 tundi miinus mõned sekundid. Elektrooniliste kellade kasutamise korral peavad kellad partii algul näitama kas 0 tundi või seda aega, mis on jäänud esimese ajalontrollini. Pärast iga ajakontrolli möödumist peavad kellad näitama 0 tundi või aega, mis on jäänud järgmise ajakontrollini.
3.9 Selleks, et võimaldada partii täpset ülesmärkimist, antakse igale mängijale partiiprotokolli blankett.
3.10 Partiiprotokollid peavad vastama järgmistele nõuetele:
3.10.1 peavad olema varem valmis iga võistleja jaoks;
3.10.2 andma võimaluse partii ülesmärkimiseks kahes eksemplaris;
3.10.3 peavad asuma kabelaua mõlemal poolel mõlema võistleja jaoks;
3.10.5 partii lõppemisel antakse originaal organisaatoritele.
3.11 Kui võistlused peetakse ringsüsteemis, toimub võistlejate asetus vastavalt pärast loosimist koostatud voorude tabelile.
Šveitsi süsteemis korraldavatel võistlustel toimub loosimine enne iga vooru algust.
3.12 Enne iga kohtumise algust peab mängukoht ja mänguvahendid olema hästi ettevalmistatud ja vastama toodud nõuetele.
3.13 Võistlusteks ettenähtud mänguvahendeid on keelatud kasutada millegi muu kui ametlike partiide jaoks.
4. Võistluste algus
4.1 Ettevalmistusperiood
Võistlus algab tegelikult 15 minutit enne ametliku mängu algust. Võistlussaalis peab valitsema vaikus, võistlejad peavad käituma distsiplineeritult, et võimaldada rahulikult keskenduda.
4.2 Pildistamine, televisioon
Välklambiga pildistamine on lubatud sellel vooruks ettevalmistusperioodil ja maksimaalselt 10 minuti jooksul pärast mängu ametlikku algust.
Et tegutseda mänguaja kestel, peab televisioon omama luba ja seda järgmistel tingimustel:
- kõik seadmed peavad olema valmis seatud enne vooru algust;
- võimalikud mängurahu rikkumised on viidud miinimumini;
- ei segata võistlejaid ajapuuduse perioodil;
- tegutsemiseks kasutatakse minimaalselt aega.
4.3 Kohtunik peab näitama igale mängijale tema koha. Hilisemad ümberpaigutused ei ole lubatud.
4.4 Täpselt ettenähtud ajal, vaatamata sellele, kas kõik mängijad on kohal või mitte, annab kohtunik märku partiide alustamiseks. Ta käivitab valgetega mängijate kellad. Kui valegetega mängija on kohal aga puudub mustadega mängija käivitatakse musta kell. Alates sellest momendist on mängijatel keelatud seisatada mõlemat kellapoolt korraga (mis on võrdväärne loobumiskaotusega) või asetada kella kabelaua teisele poolele või muuta kellaosutite asendit. Kui mängija hilinemine on tingitud paratamatusest, võib kohtunik selle mängija kellaosutid tagasi asetada lähtepositsiooni.
4.5 Kui partii alguseks ei ole kohal kumbagi mängijat, käivitab kohtunik ikkagi valgete kella. Kui kohale ilmub üks mängijatest, jagab kohtunik kellal oleva näidu kaheks võrdseks osaks mõlemale kellale ja taaskäivitab valgete kella, juhul, kui mustadega mängija ikka veel puudub, siis käivitatakse mustade kell ning mängija kohalejõudmisel valgete kell.
4.6 Kui partii käigus selgub, et partnerid alustasid mängu vahetatud värvidega, siis jätkatakse mängu ja tulemus loetakse kehtivaks.
5. Partii kulgemine ja tulemus
5.1 (reserv)
5.2 (reserv)
5.3 Et pakkuda partiis viiki, peavad mõlemad pooled olema partiis teinud vähemalt 40 käiku. Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema järgmiselt:
a) tegema oma käigu;
b) pakkuma viiki ilma mingite kommentaarideta;
c) käivitama vastase kella.
See ettepanek jääb jõusse, kuni vastane pole vastanud. Kui vastane sooritab vastukäigu, tähendab see viigiettepaneku tagasilükkamist. Viigiettepaneku tagasilükkamisel võib sama mängija seda korrata alles pärast seda, kui ka vastane on omakorda teinud viigiettepaneku.
5.4 Selleks, et reglemendikohaselt viiki fikseerida, peab mängija pöörduma kohtuniku poole.
5.5 Kõik vaidlusalused küsimused, mis tekivad seoses rikkumistega, vigadega ja ebakorrektse käitumisega, lahendab kohtunik.
5.6 Võistluse jooksul kehtib ühtne punktiarvestus partii ükskõik millise tulemuse kohta.
5.6.1 võidu eest antakse 2 punkti;
5.6.2 viigi eest antakse 1 punkt;
5.6.3 kaotuse eest antakse 0 punkti.
5.7 Kui üks mängijatest puudub, või ta ei saa mingil põhjusel mängida ettenähtud partiid, siis saab tema vastane loobumisvõiduna 2 punkti.
Kui mängija hilineb üle ühe tunni mängule, siis saab ta vastane samuti loobumisvõiduna 2 punkti.
5.8 Kui mõlemad mängijad ei ilmu partii mängimisele või ei saa mingil põhjusel mängida ettenähtud partiid ettenähtud ajal, siis loetakse partii tulemuseks 0–0.
5.9 Kui võistleja loobub või peab mingil põhjusel võistluse katkestama, toimitakse järgmiselt:
A. ringsüsteemis turniiril:
- kui ta ei ole mänginud üle poolte ettenähtud partiidest, siis tema tulemused jäävad figureerima turniiritabelisse, kuid neid ei võeta arvesse
- kui ta on mänginud üle poole ettenähtud partiidest, siis tema tulemused jäävad figureerima turniiritabelisse, need võetakse arvesse. Tema poolt mittemängitud partiid loetakse loobumiskaotusteks ja märgitakse turniiritabelisse järgmiselt: “0F” või “2F”.
B. šveitsi süsteemis turniiril:
Loobujast mängija tulemused jäävad kehtima tema ja ta vastaste jaoks ja ta klassifitseeritakse mängitud partiide põhjal.
5.10 Võistluse lõppedes saavad võistlejad koha vastavalt nende poolt kogutud punktide kogusummale. Esikoht omistatakse võistlejale, kes saavutab suurima punktisumma. Järgmised kohad lähevad võistlejaile punktide alanemise järjekorras.
5.11 Võrdse punktisumma puhul toimub kohtade määramine:
5.11.1 individuaalvõistlused
5.11.1.1 individuaalvõistlused turniirisüsteemis:
- lisamatši või –turniiri abil, mis võib toimuda nii normaal- kui ka kiirendatud ajakontrolliga;
- vastavalt vastava võistluse reglemendis ettenähtud meetodi kohaselt või kui seda ei ole ette nähtud, on rakendatavad kriteeriumid järjekorras järgmised:
1. suurima võitude arvu põhjal
2. omavahelise tulemuse põhjal
3. parima tulemuse põhjal teiste mängijate vastu, alates kõrgemast kohast
5.11.1.2 kui võistlused peetakse šveitsi süsteemis, mille paarimine toimus reitingu järgi kasutatakse punkti 5.11.1.2a kui aga Solkoffi järgi siis punkti 5.11.1.2b
5.11.1.2a reitingu järgi
- 1. esikoha jagamisel omavaheliste tulemuste põhjal
- 2. vastaste kõrgema keskmise reitinu põhjal
5.11.1.2b Solkoffi järgi
- 1. vastaste punktide summa järgi, millest on lahutatud parim ja halvim tulemus – suurem summa annab parema koha (mediaan-Solkoff)
- 2. nende näitajate võrdsuse korral vastaste punktide summa ilma nõrgima tulemuseta, kui ka see on võrdne, siis vastaste punktide summa ilma teise halvema tulemuseta jne., kuni kohad on selged (kärbitud Solkoff)
5.11.2 võistkondlikud võistlused:
5.11.2.1 - lisamatši või turniiri abil, mis võib toimuda nii normaal- kui ka kiirendatud ajakontrolliga;
5.11.2.2 - kui lisamänge pole juhendiga ette nähtud, siis rakendatavad kriteeriumid on järjekorras järgmised:
5.11.2.2.1 - kui võistlus peetakse turniirisüsteemis:
- 1. suurim võistkonna liikmete punktide kogusumma
- 2. suurem punktide summa esimesel laual - kui vajalik, siis teisel laual jne.
5.11.2.2.2 - Võistlused šveitsi süsteemis:
- nii nagu eelpool mainitud šveitsi süsteemi individuaalvõistluste puhul (vaata 5.11.1.2.2)
6. Partiide ülesmärkimine ja kontrollkellade kasutamine
6.1 Rahvusvahelistel võistlustel on eelistatud ajakontrolliks:
2 tundi esimesele 50 käigule;
1 tund igale järgmisele 25 käigule.
Kui esimese seeria käikude tegemisel tekib ajakokkuhoid, jääb see kasutamiseks järgmiste käikude sooritamiseks.
Rahvusvahelistel võistlustel on lubatud kasutada ka järgmisi ajakontrolle:
a) 6-tunnine voor: 2 tundi / 50 käiku + 1 tund mängu lõpuni
b) 5-tunnine voor: 2 tundi / 50 käiku + 30 minutit mängu lõpuni
c) 5-tunnine voor: 1 tund 30 minutit / 40 käiku + 1 tund mängu lõpuni
d) Fischeri süsteem 1 tund ja 20 minutit (või rohkem, aga maksimaalselt 2 tundi) + 1 minut igale käigule.
Lõpuni ajakontrollide kasutamise korral on eelistatud kasutada pärast selle kontrollaja möödumist partii lõpetamiseks kasutada täiendavaid lisasekundeid käigu kohta Fischeri süsteemis.
Fikseeritud ajakava ning elekrooniliste kellade kasutamise korral on kohustuslik kasutada süsteemi täiendavate Fischeri sekunditega. Üksnes juhul kui ei ole võimalik kasutada elektroonilisi kelli on lubatud kasutada fikseeritud ajakontrolli ilma täiendavate sekunditeta partii lõpus.
6.2 Kõik võistlejad on kohustatud kasutama kontrollkelli ja märkima partiid üles pidevalt ja täpselt (väljaarvatud 6.12 – 6.14 allpool). Äärmisel vajadusel võib partiid kohtuniku loal üles kirjutada sekundant, kui seda mingil juhul ei saa teha võistleja. Partiid üles kirjutamata ei ole lubatud jätta.
6.3 Partii tuleb üles kirjutada käik käigu järel (vastavalt artiklile 8.2 osas 1), järjepidevalt ja see peab olema hästi loetav. Vahetuskäikude löömised võib üles kirjutada pärast löömiste sooritamist.
6.4 Kohtunikul peab alati olema vigade vältimiseks võimalus teha kindlaks mängitud käikude arv. Partiiprotokollid peavad olema püsivalt mängulaual kohtuniku nähtavuses.
6.5 Kui mängija tahab kontrollida oma üleskirjutust ja seda võrrelda partneri omaga, võib ta seda teha vastase nõusolekul ning tegema seda oma mõtlemisaja arvelt.
6.6 Kella käivitamine partii alguses
Pärast seda kui on käivitatud valgete kell (artikkel 4.4 supra) teeb ta käigu ning ootab millal ta nooleke kukub (kui seda pole veel juhtunud) ning käivitab vastase kella. Samuti peab must ootama oma noolekese kukkumist enne kella ümbervajutamist. Elektroonilise kella kasutamisel võib koheselt pärast oma esimese käigu sooritamist käivitada vastase kella.
6.7 Kui võistleja on sooritanud käigu, võib ta oma kella seisatada ning seega käivitada vastase kella ainult sama käega, millega ta tegi käigu.
6.8 Kuna mängijad kannavad ise vastutust oma mõtlemisaja kasutamise üle, ei ole kellelgi õigust sekkuda, kui mängija unustas pärast käigu sooritamist kella ümber lülitada. Siiski, kohtunik võib küsida, kes on käigul.
6.9 Kui mängu ajal selgub, et kellad ei tööta õigesti, peab kohtunik need vahetama korras olevate kellade vastu. Kui see on võimalik, teeb kohtunik ka paranduse kellade näitude kohta.
6.10 Kõik pretensioonid kontrollnoolekese töö kohta peavad olema esitatud enne noolekese langemist. Pärast noolekese langemist saa enam midagi muuta. Elektroonilise kella kasutamisel tuleb kõik pretensioonid esitada enne kontrollaja möödumist.
6.11 Mänguaja lõppemine fikseeritakse kontrollnoolekese langemisega. Käik loetakse sooritatuks, kui mängija jõudis kella ümber lülitada enne noole langemist. Noole langemine enne kontrollkäigu, näiteks 50. või 75. sooritamist või selle sooritamise ajal, ka kella ümberlülitamise ajal tähendab kaotust, kuna aeg on läbi.
6.12 Mängija, kellel jääb ajakontrollini aega alla 5 minuti, loetakse olevat ajapuuduses.
Juhul, kui kasutatakse Fischeri süsteemi ning mängija saab täiendavalt iga käigu sooritamiseks 1 minuti või rohkem, loetakse et mängijal ei ole mitte kunagi ajapuudust.
6.13 Ajapuuduses võib kohtunik lubada mängijal partiid mitte üles kirjutada. Pärast noole kukkumist peab mängija üleskirjutuse taastama oma mõtlemisaja arvel, kasutades vajaduse korral kohtuniku abi. Kui see peaks võtma aega üle 5 minuti võib kohtunik selle edasi lükata ajale peale partii lõppemist artiklis 6.19 toodud formaalsuste täitmise juurde.
6.14 Kui mõlemad mängijad on ajapuuduses, tuleb ühe noole kukkumisel mõlemal mängijal taastada üleskirjutus, kasutades vajaduse korral kohtuniku abi. Kulutatud aeg jagatakse pooleks. Kui see peaks võtma aega üle 5 minuti võib kohtunik selle edasi lükata ajale peale partii lõppemist artiklis 6.19 toodud formaalsuste täitmise juurde.
6.15 Iga mängija peab ise ilma kõrvalise abita jälgima, et vajalik käikude arv oleks nõutud aja jooksul tehtud. Vajaduse korral kontrollimisele kulutatud aeg läheb süüdlase arvelt. Pärast noole kukkumist peab kohtunik veenduma, et nõutud käigud on tehtud, milleks taastatakse üleskirjutus vastavalt punktidele 6.13 ja 6.14. Kui kumbki mängija ei suuda 5 minuti möödumisel mängija kohta tõestada, et nad on teinud vajaliku arvu käike, jätkatakse partiid ning üleskirjutamist alustatakse siis 51. (või 76. jne) käigust.
6.16 Kui mingitel asjaoludel peab kohtunik kontrollima tehtud käikude arvu teises kohas, ei arvestata sellele kulunud aega maha.
6.17 Sel ajal kui kohtunik kontrollib mängija taotlust tunnistada partii viigiks, käib taotleja kell. Kui taotlus on õigustatud, loetakse partii viigiks, ka sel juhul, kui kontrollimise ajal sai taotleja mõtlemisaeg otsa. Kui taotlus ei olnud õigustatud ja taotleja mõtlemisaeg lõppes, arvestatakse talle kaotus.
6.18 Mängija, kes on partii kaotanud, peab kella seisatama koheselt.
6.19 Partii lõppedes peavad mõlemad mängijad partiiprotokollile, kuhu enne tehakse vajaduse korral parandusi (kohtunik võib lasta need ka ümber kirjutada), märkima kummagi mõtlemisaja ja tulemuse ning andma allkirja. Originaalid antakse kohtuniku kätte.
7. Partii katkestamine
7.1 Reeglina mängitakse partii ilma katkestamata lõpuni.
7.2 Võistluse võib peatada, kui võistluspaik ei vasta nõuetele. Võistlemist jätkatakse kohe, kui on taastatud normaalsed tingimused.
7.3 Mängupaik peab reeglina olema kogu võistluse perioodil organisaatorite käsutuses. Kui see ei ole aga võimalik, peab võistluspaika saama kasutada vähemalt 6 tundi iga vooru jaoks.
7.4 Kui mängusaali antakse kasutada vaid kuueks tunniks, peab olema ette nähtud partii katkestamise võimalus. Kõik katkestatud partiid kuuluvad jätkamisele võimalikult lühikese aja jooksul teises kohas organiseerimiskomitee nõusolekul, et mitte rikkuda võistluse ajakava.
7.5 Partii katkestamine on võimalik ainult pärast ajakontrolli 75. käigul.
7.6 Partii katkestamisel on tarvis tegutseda järgmiselt:
7.6.1 käigul peab olema must;
7.6.2 aeg, mis kohtunikul kulub seisu üleskirjutamiseks mõlema mängija juuresolekul, ei lähe arvesse;
7.6.3 valgetega mängija kirjutab oma mõtlemisaja protokollile ja annab selle kohtunikule;
7.6.4 kui mustadega mängija on valmis mõelnud sobiva käigu, kirjutab ta selle kellegi näitamata protokollile ja annab kohtunikule;
7.6.5 kohtunik seisatab kella, mängija kirjutab protokollile oma mõtlemisaja ja annab selle kohtunikule;
7.6.6 katkestusseisu diagramm ja mõlemad protokollid suletakse ümbrikku ja säilitatakse nii kuni partii jätkamiseni;
7.6.7 salakäik loetakse kehtivaks, kui see on reeglitekohane, kui on üles kirjutatud võimatu käik, arvestatakse mängijale kaotus.
7.7 Katkestatud partii jätkamisel tegutseb kohtunik järgmiselt:
7.7.1 kontrollib ja avab pitseeritud ümbriku;
7.7.2 tagastab mõlemale mängijale nende partiiprotokolli;
7.7.3 taastab kabelaual diagrammi ja notatsioonide abil pooleli jäänud seisu ning kellal ülesmärgitud ajanäidu mõlema mängija nõusolekul;
7.7.4 must sooritab laual salakäigu ja käivitab valgete kella.
7.8 Keeld, mis on toodud punktis 2.4.3, annulleeritakse, kui on sooritatud kontrollkäigud (st. pärast 50ndat ja 75ndat käiku) ja mängija soovib teha väikese vaheaja. Sealjuures jääb ta kell käima.
8. Ametiisikud, ajakirjandus ja pealtvaatajad
8.1 Organiseerimiskomitee büroo kui ametiisikute kohtumispaik peab olema isoleeritud mängusaalist.
8.2 Spordiajakirjanikele reserveeritud ruum peab asetsema eemal mängude kohast ning võimalusel olema eraldatud pealtvaatajatele mõeldud saalist.
8.3 Kooskõlas punktiga 3.1.4 on vajalik, meeles pidada, et:
- võistlustsoon on see ala, kus käib võistlus;
- pealtvaatajate alas peab olema vaikus;
- pealtvaatajad tohivad siseneda mängutsooni üksnes kohtuniku loal.
8.4 Press
Organisaatorid peavad andma täielikku ja ajakohast infot pressile, kellel on samasugused õigused ja kohustused nagu võistluste pealtvaatajail. Pressiesindajad peavad olema aksepteeritud organisaatorite poolt.
8.5 Isikud, kellel on lubatud viibida mängualal, peavad omama eraldusmärki ja käituma distsiplineeritult kooskõlas võistluste reglemendiga. Nendele kehtivad samasugused kohustused nagu võistlejatele.
8.6 Ajapuuduse perioodil tuleb viia mängutsoonis viibivate isikute arv rangelt miinimumini. Ainuüksi peakohtunikul on õigus kiita heaks või keelata ükskõik kelle viibimist mängualas.
8.7. Mängusaalis viibivad pealtvaatajad peavad käituma distsiplineeritult ja järgima järgmisi nõudeid:
- mitte andma nõu võistlejaile;
- mitte laskuma vestlusse osavõtjatega;
- mitte segama käimasolevate partiide läbiviimist ja veel vähem, sekkuma ükskõik millisel viisil nende käiku;
- mitte analüüsima mängitavaid partiisid kabelaual, ka mitte väikesemõõdulistel;
- säilitama vaikust;
- mitte sisenema mängutsooni;
- mitte tegema mingeid märke mängijate läheduses, ka ei tohi kommenteerida partiisid ka mitte vaikse häälega;
- mitte segama võistluse normaalset kulgu.
8.8 Käimasolevaid partiisid võib kommenteerida suurtel kabe demonstratsioonlaudel selleks kohandatud eriruumis tingimusel, et ei esitataks mingeid analüüse mängu momendiseisu või tulevaste võimaluste kohta. Lubatud on kommentaarid juba sooritatud (tehtud) käikude kohta.