Kabekoodeks/Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 25. veebruar 2008, kell 12:21 kasutajalt Vlyys (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Eesti kabekohtunike litsentsijuhend

1. Käesoleva litsentsimääruse aluseks on Eesti spordikohtuniku põhimäärus ja Eestis spordikohtuniku litsentsijuhend.
2. Eesti Vabariigis on ühtne kabekohtuniku nimetus Eesti kabekohtunik.
3. Eesti kabekohtunikuks võib saada iga Eesti Vabariigi kodanik või muu Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, kes on täitnud vastavad nõuded ja sooritanud vastavad eksamid ( vt p 6).
4. Vastavalt kvalifikatsioonile jagunevad kabekohtunikud A-, B-, C-, D- ja E- litsentsi kohtunikeks, kusjuures kõrgem on A-litsents.
5. Iga astme litsentsi saamine eeldab vastava teoreetiliste teadmiste eksami sooritamist ja p 6 ette nähtud kohtuniku staaźi ning teiste tingimuste täitmist. Staaźi arvestamisel loetakse aastaid, kus kohtunik on tegutsenud vähemalt kahel võistlusel.
6. E-litsentsi kohtunik peab tundma kehtivat kabekoodeksit, omama elementaarteadmisi võistluste läbiviimiseks ja olema kohtunikuna vähemalt kolmel võistlusel.
— D-litsentsi kohtunik peab teadma ka kiir- ja välkkabevõistluste ning śveitsi süsteemis turniiride korraldamise reegleid, spordijärgu omistamise korda ning olema iseseisvalt tegutsenud kohtunikuna vähemalt kolme aasta jooksul.
— C-litsentsi kohtunik peab tundma ka reitingute süsteemi põhialuseid ja kõrgema taseme võistluste korraldamise ja nende dokumentatsiooni eeskirju, omama vähemalt viis aastat kohtuniku staaźi ja olema tegutsenud vähemalt kolmel üleriikliku tähtsusega võistlusel.
— B-litsentsi kohtunik peab omama vähemalt seitsmeaastast kohtunikustaaźi, olema tegutsenud peakohtunikuna või selle asetäitjana vähemalt kümnel üleriigilise tähtsusega võistlusel ning läbi viinud kohtunike seminare.
— A-litsentsi kohtunik peab põhjalikult tundma kogu kehtivat FMJD reeglistikku (kaasa arvatud klassifikatsioonisüsteem, kirikabe, pimedate võistlused jne) ja selle arengu suundi, olema tegutsenud peakohtunikuna vähemalt kümnel üleriiklikul või rahvusvahelisel võistlusel ning läbi viinud üleriigilisi kohtunike seminare, oskama vähemalt kahte võõrkeelt.
7. Eesti spordikohtuniku nimetus on alaline. Litsents kehtib nelja aasta jooksul selle andmisest, selle aja möödumisel on vajalik uue eksami sooritamine.
8. EKL kohtunikekogu nimetab A- ja B- litsentsi kohtunike hulgast eksperdid, kellel on õigus korraldada üleriiklikke kohtunike seminare ja vastu võtta eksameid litsensi saamiseks. Eksamid A-, B-, ja C- litsentsile võtab reeglina kolmest eksperdist koosnev komisjon.
9. D- ja E- litsentsi annab üks EKL liikmesorganisatsioon või linna- või maakonna kabeorganisatsioon, B- ja C- litsentsi EKL kohtunikekogu, A-litsentsi kohtunikekogu ettepanekul EKL juhatus. Kohtunikukaardi ja litsentsitunnistuse väljastab kõikidele kohtunikele EKL kohtunikekogu, kes peab ka kohtunike arvestust. Kohtunikuna tegutsemise arvestust peab iga kohtunik ise.
10. Kõrgema astme litsentsi võib taotleda mitte varem kui üks aasta pärast eelmise litsentsi andmist.
11. E- litsents on tasuta, kõik ülejäänud on tasulised. Litsentsitasu suuruse määrab ELK juhatus või aastakoosolek.
12. Eesti reitinguarvestusse minevaid turniire võivad juhtida ainult litsentsi omavad kohtunikud. Eesti meistrivõistluste peakohtunikel ja nende asetäitjatel peab reeglina olema vähemalt B- litsents.
13. Litsentsi tühistamise õigus on selle andjal. Spordieetika eiramise juhtudel võib EKL kohtunikekogu Eesti kabekohtunike nimetuse ära võtta.

Eesti Kabeliidu kohtunikekogu