Eesti Kabeliidu põhikiri

Allikas: Kabeliit
Redaktsioon seisuga 25. veebruar 2009, kell 21:18 kasutajalt Vlyys (arutelu | kaastöö)

Eesti Kabeliidu põhikiri

I Üldsätted

1. Eesti Kabeliit (edaspidi EKL) on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on kabealase tegevuse juhtimine ja koordineerimine Eestis, selleks vajalike organisatsiooniliste ja materiaalsete tingimuste loomine.

2. EKL ühendab Eestis kabemänguga tegelevaid spordiklubisid.

3. EKL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Ülemaailmse Kabeföderatsiooni (F.M.J.D.) poolt kehtestatud aktidest ning suunistest.

4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole EKLi põhitegevus, saadud tulu kasutatakse vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

5. EKL asukoht on P. Kerese nim. Tallinna Malemaja aadressiga Vene 29, Tallinn EE0001.

6. EKL on asutatud 22. aprillil 1990.a. Tallinnas.

II Tegevus

7. Oma eesmärkide saavutamiseks EKL:

7.1 propageerib kabemänguga tegelemist ja kaasab klubide kaudu kabemängust huvitatud isikuid;

7.2 organiseerib võistlusi, teisi üritusi ja osavõtte võistlustest, koostab edetabeleid, selgitab esindajaid rahvusvahelistele võistlustele;

7.3 arendab koostööd teiste riikide kabeorganisatsioonide, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, firmade ja üksikisikutega;

7.4 hangib vahendeid võistluste korraldamiseks, mängijate rahvusvahelistele võistlustele saatmiseks ning treeningute korraldamiseks.

III EKLi liikmeskond, nende õigused ja kohustused

8. EKLi liikmeskonna moodustavad mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt EKLi tegevuses ja tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
EKLi liikmesklubide liikmed saavad kuuluda EKLi ainult oma klubi kaudu.

9. EKLi liikmeks astumisel tuleb esitada põhikiri, registreerimistunnistus ja kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse kahe nädala jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

10. Ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ja selle tasumise tähtaja kinnitab EKLi üldkoosolek.

11. EKLi liikmel on õigus avalduse alusel EKList välja astuda majandusaasta lõpul, olles sellest kirjaliku avaldusega teatanud ette vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Klubil, kelle liikmelisus EKLis on lõppenud, ei ole õigusi EKLi varale.

12. Liikmesklubi võib EKList välja arvata, kui ta ei täida põhikirja sätteid või on põhjustanud EKLile olulisel määral moraalset või materiaalset kahju. Samuti, kui ta jätab süstemaatiliselt täitmata EKLi valitud organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liikmemaksu kahe aasta jooksul.

13. EKList välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

14. EKLi liikmesklubidel ja nende liikmetel on õigus:

14.1. osaleda EKLi poolt korraldatud võistlustel;

14.2. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud EKLi juht-, kontroll- ja teistesse valitavatesse organitesse;

14.3. esitada arupärimisi ja ettepanekuid EKLi valitavate organite tegevuse kohta ning saada EKLi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

14.4. EKList välja astuda;

14.5. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.

15. EKLi liikmesklubid ja nende liikmed on kohustatud:

15.1. järgima EKLi põhikirja ning teisi valitavate organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

15.2. osalema üldkoosolekute ja valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

15.3. tasuma õigeaegselt sisseastumismaksu ja liikmemakse;

15.4. kasutama heaperemehelikult ja säästlikult EKLi vara;

15.5. hoidma ja kaitsma EKLi head nime, seisma EKLi eesmärkide ja põhimõtete eest.
Teisi, õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast mittetulenevaid kohustusi saab EKLi liikmetele kehtestada vaid nende eelneval nõusolekul.


IV Juhtimine ja järelvalve

Üldkoosolek

16. EKLi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, milles võivad osaleda kõigi EKLi liikmesklubide esindajad. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EKLi liikmete poolt.
Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel kuu aja jooksul, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.



17. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid EKLi juhtimise küsimustes, mida ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse või mõne EKLi muu organi pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

17.1. põhikirja muutmine ja EKLi eesmärkide muutmine;

17.2. EKLi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

17.3. EKLi sisseastumismaksu ja liikmemaksude suuruse ning tasumise tähtaja kehtestamine;

17.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

17.5. järgneva perioodi tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

17.6. EKLi presidendi, asepresidentide ja teiste juhatuse liikmete volituste aja määramine;

17.7. EKLi presidendi, asepresidentide ja teiste juhatuse liikmete, revisjonikomisjoni ning aukohtu liikmete valimine;


18. Üldkoosolekut juhatab EKLi president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.

19. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

20. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole EKLi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, siis kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus esindatud liikmete arvust. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus on esindatud kõik EKLi liikmed.


21. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada EKLi liikmesklubi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EKLi liikmesklubi liige.
Kõigil EKLi liikmetel on hääletamisel üks hääl.

22. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud EKLi liikmete esindajatest.
Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi EKLi liikmete nõusolek.
Üldkoosolekus mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik EKLi liikmed.

23. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

24. Kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või EKLi põhikirjaga, võib kohus selle kehtetuks tunnistada, kui sellekohane avaldus on esitatud kohtule EKLi liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

Juhatus

25. EKLi juhatab ning esindab juhatus, mis koosneb vähemalt viiest liikmest. Juhatuse liikmete volituse aja otsustab üldkoosolek, kuid see ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

26. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv. Üheks juhatuse liikmeks on president, kes valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendiks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte liikmete häältest. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat üle poolte valijate häältest, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor.
Teiste juhatuse liikmete seast valitakse järgnevalt kaks asepresidenti.
Häälte võrdse jagunemise korral viiakse vastavate kandidaatide vahel läbi täiendav hääletamine.

27. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EKLi kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.


28. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral EKLi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.
Tagasikutsutud või tagasiastunud liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimistel järgmistena enim hääli saanud kandidaatidega.
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

29. Juhatus korraldab EKLi liikmete arvestust ja on kohustatud esitama registripidajale andmeid EKLi liikmete arvu kohta.
Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega EKLile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.


30. Juhatus võtab vastu otsuseid EKLi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

30.1. EKLi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

30.2. uute liikmesklubide vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

30.3. rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

30.4. EKLi tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

30.5. EKLi komisjonide juhtide nimeline kinnitamine;

30.6. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

30.7. EKLi võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ja kohtunikekogude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmiseid puudutavate üldküsimuste lahendamine;

30.8. toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, treeneritele ja juhtidele;

30.9. laenude võtmine ja andmine, kontode avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine, volikirjade välja andmine.



31. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku juhatuse liikmete poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib president, tema puudumisel juhatuse liikmete poolt valitud juhataja.

32. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse koosolekus osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.


Revisjonikomisjon ja aukohus

33. Järelvalve teostamiseks teiste organite tegevuse üle määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni, mille liikmed ei tohi kuuluda EKLi juhatusse ega töötada EKLi juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab EKLi üldkoosolekule.

34. Aukohus on EKLi sõltumatu organ, mille eesmärgiks on võistluste käigus üles kerkinud protestide lahendamine, mängureeglite ja võistlusmääruste tõlgendamine. Aukohus koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üldkoosolekul.



V Vahendid, vara ja aruandlus

35. EKLi vara moodustub:

35.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

35.2. annetustest;

35.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt;

35.4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

35.5. EKLi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, intressitulust ja muudest laekumistest.

36. EKL ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust EKLi kohustuste eest.

37. EKLi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab EKLi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VI Tegevuse lõpetamine

38. EKLi tegevus lõpetatakse:

38.1. üldkoosoleku otsuse alusel, otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 3/4 üldkoosolekul osalenud EKLi liikmetest;

38.2. juhatuse poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kui selgub, et EKLil on vara vähem kui võetud kohustusi;

38.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

38.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

38.5. muul seaduses ettenähtud alusel.

39. EKLi lõpetamisel see likvideeritakse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

40. Likvideerijad lõpetavad EKLi tegevuse, nõuavad sisse võlad ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara võrdsetes osades lõpetamise ajal EKLi liikmeteks olnud klubide vahel.

41. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.


EKLi põhikiri on muudetud kujul vastu võetud 6. juunil 1998.a.