Eesti Kabeliidu põhikiri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Kabeliit
Resümee puudub
Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
92. rida: 92. rida:
<P>32. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku juhatuse liikmete poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib president, tema puudumisel juhatuse liikmete poolt valitud juhataja. </P>
<P>32. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku juhatuse liikmete poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib president, tema puudumisel juhatuse liikmete poolt valitud juhataja. </P>
<P>33. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. </P>
<P>33. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. </P>
<P>34. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekuta, hääletades e-posti teel. President või vähemalt üks asepresidentidest teatab, et tegemist on küsimusega, kus tuleb otsus teha e-hääletamise teel ning annab tähtaja, mille jooksul peavad juhatuse liikmed oma seisukohta väljendama. Sellise otsuse vastu võtmise poolt peab olema üle poolte juhatuse liikmetest.</P>
<P><B>Järelvalve ja aukohus</B></P>
<P><B>Järelvalve ja aukohus</B></P>
<P>34. Järelvalvet EKL teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitori. Revisjon või audiitor ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada EKLi juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidentidel või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjon või audiitor koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad EKLi üldkoosolekule.</P>
<P>35. Järelvalvet EKL teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitori. Revisjon või audiitor ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada EKLi juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidentidel või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjon või audiitor koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad EKLi üldkoosolekule.</P>
<P>35. Aukohus on EKLi sõltumatu organ, mille eesmärgiks on võistluste käigus üles kerkinud protestide lahendamine, mängureeglite ja võistlusmääruste tõlgendamine. Aukohus koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üldkoosolekul.</P>
<P>36. Aukohus on EKLi sõltumatu organ, mille eesmärgiks on EKLi juhatuse, EKLi liikmesklubide või neisse kuuluvate mängijate ebaväärika või ebasportliku käitumisega seotud protestide läbivaatamine ning lahendamine. Aukohus koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üldkoosolekul.</P>
<P><B>V Vahendid, vara ja aruandlus</B></P>
<P><B>V Vahendid, vara ja aruandlus</B></P>
<P>36. EKLi vara moodustub: </P>
<P>37. EKLi vara moodustub: </P>
<P>36.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest; </P>
<P>37.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest; </P>
<P>36.2. annetustest; </P>
<P>37.2. annetustest; </P>
<P>36.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt; </P>
<P>37.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt; </P>
<P>36.4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt; </P>
<P>37.4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt; </P>
<P>36.5. EKLi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, intressitulust ja muudest laekumistest. </P>
<P>37.5. EKLi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, intressitulust ja muudest laekumistest. </P>
<P>37. EKL ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust EKLi kohustuste eest. </P>
<P>38. EKL ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust EKLi kohustuste eest. </P>
<P>38. EKLi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab EKLi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. </P>
<P>39. EKLi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab EKLi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. </P>
<P><B>VI Tegevuse lõpetamine</B></P>
<P><B>VI Tegevuse lõpetamine</B></P>
<P>39. EKLi tegevus lõpetatakse: </P>
<P>40. EKLi tegevus lõpetatakse: </P>
<P>39.1. üldkoosoleku otsuse alusel, otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 3/4 üldkoosolekul osalenud EKLi liikmetest; </P>
<P>40.1. üldkoosoleku otsuse alusel, otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 3/4 üldkoosolekul osalenud EKLi liikmetest; </P>
<P>39.2. juhatuse poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kui selgub, et EKLil on vara vähem kui võetud kohustusi; </P>
<P>40.2. juhatuse poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kui selgub, et EKLil on vara vähem kui võetud kohustusi; </P>
<P>39.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe; </P>
<P>40.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe; </P>
<P>39.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid; </P>
<P>40.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid; </P>
<P>39.5. muul seaduses ettenähtud alusel. </P>
<P>40.5. muul seaduses ettenähtud alusel. </P>
<P>40. EKLi lõpetamisel see likvideeritakse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. </P>
<P>41. EKLi lõpetamisel see likvideeritakse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. </P>
<P>41. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. </P>
<P>42. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. </P>
<P>42. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. </P>
<P>43. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. </P>
<P>Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Kabeliidu üldkoosolekul 09. mail 2009. </P>
<P>Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Kabeliidu üldkoosolekul 09. mail 2009. </P>

Viimane redaktsioon: 31. jaanuar 2015, kell 12:40

Eesti Kabeliidu põhikiri

I Üldsätted

1. Eesti Kabeliit (edaspidi EKL) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev heategevuslik vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud kabealase tegevuse juhtimisele, koordineerimisele ja harrastamisele ning selleks tingimuste loomisele.

2. EKL ühendab Eestis kabemänguga tegelevaid klubisid, seltse ja ühendusi ühistegevuseks, kabe edendamiseks ja sellealase tegevuse koordineerimiseks.

3. EKL juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest, spordiseadusest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, Maailma Antidopingu koodeksist, Eesti Spordi Hartast, Euroopa Spordi Hartast, Ülemaailmse Kabeföderatsiooni (FMJD) ja Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) ning Eesti Olümpiakomitee poolt kehtestatud aktidest ning suunistest.

4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole EKLi eesmärk ega põhitegevus. EKL tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.

5. EKL asukoht on Tallinn ja tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

6. EKLil on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7. EKL on asutatud 22. aprillil 1990.a. Tallinnas.

II Tegevus

8. Eesmärkide täitmiseks EKL:

8.1. korraldab kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi, osavõtte võistlustest, koostab edetabeleid, selgitab esindajaid rahvusvahelistele võistlustele;

8.2. propageerib kabemänguga tegelemist ja kaasab liikmesklubide (-seltside, ühenduste) kaudu kabemängust huvitatud isikuid;

8.3 arendab koostööd teiste riikide kabeorganisatsioonide, riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, firmade ja üksikisikutega;

8.4 hangib vahendeid võistluste korraldamiseks, mängijate rahvusvahelistele võistlustele saatmiseks ning treeningute korraldamiseks;

8.5. toetab ja autasustab sportlasi, treenereid, kohtunikke, juhte;

8.6. stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale.

III EKLi liikmeskond, nende õigused ja kohustused

9. EKLi liikmeskonna moodustavad mittetulundusühingutena tegutsevad klubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt EKLi tegevuses ja tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. EKLi liikmesklubide liikmed saavad kuuluda EKLi ainult oma klubi kaudu.

10. EKLi liikmeks astumisel tuleb esitada põhikiri, registreerimistunnistus, liikmete nimekiri ja kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse kahe nädala jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

11. Ühekordse sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu suuruse ja selle tasumise tähtaja kinnitab EKLi üldkoosolek.

12. EKLi liikmel on õigus avalduse alusel EKList välja astuda majandusaasta lõpul, olles sellest kirjaliku avaldusega teatanud ette vähemalt kaks kuud enne majandusaasta lõppu. Klubil, kelle liikmelisus EKLis on lõppenud, ei ole õigusi EKLi varale.

13. Liikmesklubi võib EKList välja arvata, kui ta ei täida põhikirja sätteid või on põhjustanud EKLile olulisel määral moraalset või materiaalset kahju. Samuti, kui ta jätab süstemaatiliselt täitmata EKLi valitud organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liikmemaksu kahe aasta jooksul.

14. EKList välja arvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

15. EKLi liikmesklubidel ja nende liikmetel on õigus:

15.1. osaleda EKLi poolt korraldatud võistlustel;

15.2. osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud EKLi juht-, kontroll- ja teistesse valitavatesse organitesse;

15.3. esitada arupärimisi ja ettepanekuid EKLi valitavate organite tegevuse kohta ning saada EKLi tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

15.4. EKList välja astuda;

15.5. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.

16. EKLi liikmesklubid (-seltsid, ühendused) ja nende liikmed on kohustatud:

16.1. järgima EKLi põhikirja ning teisi valitavate organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

16.2. esitama oma liikmete nimekirja vähemalt korra aastas vastavalt juhatuse otsusele;

16.3. osalema üldkoosolekute ja valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

16.4. tasuma õigeaegselt sisseastumismaksu ja liikmemakse;

16.5. kasutama heaperemehelikult ja säästlikult EKLi vara;

16.6. hoidma ja kaitsma EKLi head nime, seisma EKLi eesmärkide ja põhimõtete eest.

Teisi, õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast mittetulenevaid kohustusi saab EKLi liikmetele kehtestada vaid nende eelneval nõusolekul.

IV Juhtimine ja järelvalve

Üldkoosolek

17. EKLi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, milles võivad osaleda kõigi EKLi liikmesklubide esindajad. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EKLi liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel kuu aja jooksul, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt kaks nädalat ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

18. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid EKLi juhtimise küsimustes, mida ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse või mõne EKLi muu organi pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

18.1. põhikirja muutmine ja EKLi eesmärkide muutmine;

18.2. EKLi lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

18.3. EKLi sisseastumismaksu ja liikmemaksude suuruse ning tasumise tähtaja kehtestamine;

18.4. majandusaasta aruande kinnitamine;

18.5. järgneva perioodi tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

18.6. EKLi presidendi, asepresidentide ja teiste juhatuse liikmete volituste aja määramine;

18.7. EKLi presidendi, asepresidentide ja teiste juhatuse liikmete valimine, revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli määramine ning aukohtu liikmete valimine;

19. Üldkoosolekut juhatab EKLi president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.

20. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

21. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole EKLi liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, siis kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus esindatud liikmete arvust. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik EKLi liikmed.

22. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada EKLi liikmesklubi (-seltsi, ühenduse) liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EKLi liikmesklubi (-seltsi, ühenduse) liige. Kõigil EKLi liikmetel on hääletamisel üks hääl.

23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud EKLi liikmete esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi EKLi liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik EKLi liikmed.

24. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

25. Kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või EKLi põhikirjaga, võib kohus selle kehtetuks tunnistada, kui sellekohane avaldus on esitatud kohtule EKLi liikme või juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

Juhatus

26. EKLi juhatab ning esindab juhatus, mis koosneb vähemalt viiest liikmest. Juhatuse liikmete volituse aja otsustab üldkoosolek, kuid see ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

27. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv. Üheks juhatuse liikmeks on president, kes valitakse teistest liikmetest eraldi. Presidendiks valituks osutub kandidaat, kes saab üle poolte liikmete häältest. Kui esimeses voorus ei kogu ükski kandidaat üle poolte valijate häältest, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teiste juhatuse liikmete seast valitakse järgnevalt kaks asepresidenti. Häälte võrdse jagunemise korral viiakse vastavate kandidaatide vahel läbi täiendav hääletamine.

28. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada EKLi kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

29. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmisel või võimetuse korral EKLi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimistel järgmistena enim hääli saanud kandidaatidega. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

30. Juhatus korraldab EKLi liikmete arvestust ja on kohustatud esitama registripidajale andmeid EKLi liikmete arvu kohta. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega EKLile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

31. Juhatus võtab vastu otsuseid EKLi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

31.1. EKLi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

31.2. uute liikmesklubide vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

31.3. rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

31.4. EKLi tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

31.5. EKLi komisjonide juhtide nimeline kinnitamine;

31.6. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

31.7. EKLi võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ja kohtunikekogude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmiseid puudutavate üldküsimuste lahendamine;

31.8. toetuste ja stipendiumite määramine tippsportlastele, treeneritele ja juhtidele;

31.9. laenude võtmine ja andmine, kontode avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine, volikirjade välja andmine.

32. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku juhatuse liikmete poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib president, tema puudumisel juhatuse liikmete poolt valitud juhataja.

33. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

34. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekuta, hääletades e-posti teel. President või vähemalt üks asepresidentidest teatab, et tegemist on küsimusega, kus tuleb otsus teha e-hääletamise teel ning annab tähtaja, mille jooksul peavad juhatuse liikmed oma seisukohta väljendama. Sellise otsuse vastu võtmise poolt peab olema üle poolte juhatuse liikmetest.

Järelvalve ja aukohus

35. Järelvalvet EKL teiste organite tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitori. Revisjon või audiitor ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada EKLi juhtival ametikohal. Juhatus peab võimaldama revidentidel või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjon või audiitor koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad EKLi üldkoosolekule.

36. Aukohus on EKLi sõltumatu organ, mille eesmärgiks on EKLi juhatuse, EKLi liikmesklubide või neisse kuuluvate mängijate ebaväärika või ebasportliku käitumisega seotud protestide läbivaatamine ning lahendamine. Aukohus koosneb kolmest liikmest, kes valitakse üldkoosolekul.

V Vahendid, vara ja aruandlus

37. EKLi vara moodustub:

37.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

37.2. annetustest;

37.3. riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt;

37.4. toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

37.5. EKLi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamilepingutest, intressitulust ja muudest laekumistest.

38. EKL ei kanna vastutust oma liikmete kohustuste eest, liikmed ei kanna vastutust EKLi kohustuste eest.

39. EKLi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab EKLi raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VI Tegevuse lõpetamine

40. EKLi tegevus lõpetatakse:

40.1. üldkoosoleku otsuse alusel, otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 3/4 üldkoosolekul osalenud EKLi liikmetest;

40.2. juhatuse poolt esitatud pankrotiavalduse alusel, kui selgub, et EKLil on vara vähem kui võetud kohustusi;

40.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

40.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid;

40.5. muul seaduses ettenähtud alusel.

41. EKLi lõpetamisel see likvideeritakse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

42. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

43. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Kabeliidu üldkoosolekul 09. mail 2009.